"Jah, otse loomulikult tuleb Tallinn-Haapsalu liin kuni Haapsaluni täies mahus taastada. Selle erastamine oli nii või teisiti üks Eesti Vabariigi ajastu järjekorde suur sigadus. Taastamine ei ole nüüd rahaliselt ka teab mis kõige suurem investeering. See on lihtsalt investeeringu planeerimise ja kättevõtmise asi," kirjutab Marius Mets.

"Olen sündinud ja kasvanud Haapsalus, samuti on minu lapsed olnud seal vanaema juures kogu oma noorusaja. Kogu aeg sai sõidetud sinna rongiga, kui lapsed Haapsalus olid, sest rong on palju mugavam kui buss. Rongiliiklus tuleks sinna kindlasti taastada, sest koht, kuhu uued rööpad maha panna, on ju tegelikult olemas. Olen 100% rongiliikluse taastamise poolt," ütleb Tiina Jaska.

"Loomulikult peab selle taastama. See oli mõtlematu tegu, see maha müüa!" kirjutab Harjumaa elanik Külliki.

"Tallinn-Haapsalu-Rohuküla rongiliin oleks vägagi vajalik, seda nii kohalike elanike kui ka turistide tarbeks. Kahjuks on raudteeliini hävitades meie valitsus ääretult lolle otsuseid teinud, mis nüüd tuleb kallilt kinni maksta," arvab Rein.

"Kindlasti tuleks taastada. Kiire ja süstemaatiline rongiühendus lisavõimalusega auto platvormil kaasa võtta ja Haapsalus kenasti rongilt maha sõita, et edasi Hiiumaale Vormsile vms liikuda, oleks kindlasti selge stiimul. Esiteks vähendaks see maantee liikulskoormust, teiseks annaks Haapsalu elanikel parema võimaluse Tallinnas tööl käia, kaubalogistilisest kasust rääkimata. Haapsalu rongiliin on kogu Läänemaa jaoks väga tähtis strateegiline ühendus. Reisijate mugavusest ei tasu rääkidagi - rong ületab bussi ikka kordades, nii suvel kui talvel. Rongis saad lugeda, arvutiga töötada vms, mis kitsas bussis üsna ebamugav või suisa võimatu on. See aga tähendab, et transpordile kulutatud aeg ei ole maha visatud või kasutult molutades kulunud. Tunnike siin ja tunnike seal, peagi moodustuvad need päevadeks ja nädalateks, kui süstemaatiline sõitja olla. See on aga juba argument," ütleb Ats.

"Tuleks ehitada kaherealine ja autoveo ekspressrong käima panna, sõidad Tallinnas raudteevaguni platvormile ja Rohukülas maha ja vastupidi. Soomes toimib hästi, rong paneb Helsingist Lappi välja, autod peal," seletab üks lugeja.

"Kindlasti hakkaksin Haapsalusse rohkem sõitma, kui sinna kiire ja mugav rong käiks ja ma poleks vist ainuke selline," arvab Lauri.

"Muidugi tuleks taastada. Mujal maailmas arendatakse jõuliselt ühistranspordi infrastruktuuri ning sellega võideldakse edukalt autode rohkuse vastu. Arvestades seda, kui palju on näiteks nädalavahetustel praamile autode järjekord, oleks see igati tasuv juba sellepärast, et paljud inimesed läheksid Hiiumaale ja Vormsile ilma autota. Kulude kokkuhoid inimestel oleks meeletu, kui arvestada, kui kallis on praamipilet autole ning bensiin. Kui saaks rongi veel kiiremini liikuma, näiteks rongiga Rohukülla 45 minutiga, kohe läheks praam ja oleksid Hiiumaal umbes kahe tunniga. Autoga, arvestades, et sul on broneering, läheks tund aega kauem ning bussiga rohkem kui kaks tundi kauem. Kindlasti kasutaks ka ise väga tihti seda varianti. Kiiremini saaks vaid lennukiga," räägib üks kommenteerija.

Kõik inimesed pole kavast sugugi sama vaimustuses

"Huvitav, miks peaks kogu Eesti oma niigi kõhnast rahakotist kinni maksma seda lollust? Milleks? Mingi paarisaja inimese pärast või? Ja miks te siis ei sõitnud oma rongiga, kui ta veel käis? See läks ju pankrotti, sest sõitjaid nappis ja kaubavedu ei toimunudki.

See on majanduslikult täiesti kahjumlik ja mõttetu ettevõtmine, mis oleks lihtsalt maksuraha eest ehitatud päratu iluasi, mida kasutaks võibolla paarsada inimest nädala jooksul üleüldse. Nimelt on Haapsalu bussid ka tühjad enamuse ajast ja sõidavad pelgalt dotaatsiooni najal. Milleks veel neile lisaks rongi, millel puudub igasugunegi majanduslik põhjendus?" küsib üks lugeja, kellega sarnaseid mõtteid väljendavad ka mitmed teised.

"Aga miks üldse riik ja ühiskond eksisteerib? Miks ma pean oma maksudest kinni maksma Riigikogu, valitsust, ministeeriume, politseid, piirivalvet, kaitseväge, teatreid, muuseume, kooliharidust, haiglaid jne?

Igas tsiviliseeritud riigis on valdkonnad, mille eest tasub riik ehk maksumaksja, kas osaliselt või täielikult. Reisirongid on üks neist. Maailmas on väga vähe rongiliine, mis end ise ära tasuvad, kuid kuna see transport on mugav, turvaline, kiire, keskkonnasõbralik, ilmastikukindel ja regionaalpoliitika seisukohalt ääretult oluline, siis arendatakse seda kõikides arenenud riikides," seletab teine lugeja.

"Tegelikult pole Haapsalu raudtee ennast kunagi ära tasunud. Tsaari ajal oli seda vaja, et tsaar saaks oma rongiga Haapsalus suvitamas käia. (Teed nimetati Kaisers Kegelbahn, mida saab saksa keelest tõlkida kahel viisil - "keisri keeglirada" või siis "keisri Keila raudtee") Nõukogude ajal vajas seda raudteed sõjavägi (Haapsalus oli lennuväli ja mis veel). Aga majanduslikuks otstarbeks pole seda kunagi vaja läinud," teab kolmas rääkida.