"Minu kooliajal rebaste retsimist ei olnud. Isegi ülikoolis mitte, kuigi seal eksisteeris rebase mõiste, aga et keskkoolis ka rebaseid oleks, seda ei arvanud mitte keegi. Keegi ei rääkinud keskkoolides ka auditooriumitest, loengutest, professoritest ja rektori asemel oli ikkagi ainult dire. Rebane (Fuchs) on pärit korporatsioonidest ja need on kahtlemata üliõpilaste rida. Muide, korporatsioonid ei retsi rebaseid, vaid kasvatavad.

Tundubki, et rebaste retsimine on kooli üle võetud Vene sõjaväe dedovštšinast. Mis omakorda sigines kuskil 1970. aasta paiku, kui sinna hakati võtma vangimajastaažiga ajateenijaid," teab üks lugeja rääkida.

"Keskkooli läksin 70ndate lõpus. Sellal keskkoolis rebaste ristimise kommet polnud, retsimise kommet ammugi mitte. Ülikooli läksin 80. aastal. Rebaste ristimine oli lustakas ja humoorikas. Kõigile löödi R-tähega kartulitempel käe peale ja kooli ees istutasime arbuusipuu ja lugesime etteütleja järel tõotuse, mis sisaldas igasuguseid naljakaid lubadusi. Midagi alandavat selles polnud. Rebaste pidu koosnes peamiselt tantsust ja lõbusatest etteastetest. Võibolla mingi väike punt noormehi tarbis kuskil nurga taga veini ka, aga purjus keegi küll ei paistnud," meenutab teine.

"86ndal oli väga viisakas: veidi tögati ja pidime vanakesi hommikuti kummardades teretama, mis muidugi käis naljaga pooleks. Anti toiduvärviga värvitud sini-rohe-hallikaid pannkooke, välimus oli ööääk aga maitse hää," seletab lugeja.

"Siis oli nii, et rebaste ristimine kuulus kõrgkooli juurde. Esimese kursuse tudengeid löödi rebasteks, ristiti, retsiti, mida kõike veel ja see oli tudengite värk. Tänaseks on see tavaliste koolijütside ja teab mis tobude poolt ära labastatud. Aga kordan veel: see oli tudengite komme ja nii see peaks ka olema," teatab teine.

"Ei olnud niisugust asja. Abituriendid valvasid, et uusi nägusid keegi ei kiusaks. Kui keegi üritas, tehti talle väga resoluutselt selgeks, et siin ei ole mingi alaarenenute tööstuskool.

Ülikoolis "löödi rebaseks", enamasti normaalsel moel. Nöögiti, aga mitte pahatahtlikult. Hinnati oskust knihvidega küsimustele vaimukalt vastata ning leidlikkust. Kui üle piiri mindi, siis võttis dekanaat korraldajatel kõrvad pihku. Tavaliselt ei mindud, see olnuks korraldajatele endile alandav.

Keskkoolides ahviti ülikoole järgi, aga eeskuju võeti hoopis Vene sõjaväe dedovštšinast. Kuna midagi vaimukamat pähe ei tule, siis segatakse solki kokku ja sunnitakse jooma või tehakse muid lollusi. Üldiselt tuleb gümnaasiumiastmes retsimist võtta kuritegeliku kiusamisena, seda tuleb resoluutselt takistada ning eestvedajad võib koolist välja lüüa," arvab üks kommenteerija.