Lugejad: praegune haridussüsteem ei suuda näha lapsevanemaid koolivõrgu arendamisel ja hoidmisel partnerina
Tänase Päevalehe arvamusplatsilt alguse saanud erakoolide rahastamise teema jätkus meie üleskutse peale kommentaariumis. Siin on lapsevanemate arvamused, miks on erakoole ikkagi tarvis.
"Valisin erakooli, kuna arvestan oma lapse vajadustega. Teadliku vanemana nägin, et suur piirkonnakool on minu tagasihoidliku loomuga lapse jaoks liiga rahva- ja kärarohke. Liiga anonüümne. Nooremates klassides on seal juba 4 paralleeli, klassid suured. Vanem laps käib piirkonnakoolis ja talle seal sobib. Noorem laps sai koolipikenduse. Rajaleidjas kiideti mu erakooliplaan targaks ja lapse vajadusi arvestades parimaks võimalikuks otsuseks!!! Piirkonnakoolis kaotaks laps ilmselt ruttu järje käest. Panin lapse erakooli, et ta saaks hariduse ega kukuks täiendavate tugiteenuste vajajaks. Lisaks on meie valitud kool kristlik ning olen õnnelik, et noorema lapse kool koduseid väärtusi toetab. Senine kogemus on suurepärane! Kui oleks võimalik, paneks ka vanema lapse samasse kooli. Olen ise lastega töötav inimene. Olen märganud, et just arengupsühholoogiat hästi tundvad inimesed eelistavad väikeseid kristlikke erakoole."
"Erakoole on tarvis haridusmaastiku mitmekesistamiseks. Kui munitsipaalkool ei saa või ei soovi pakkuda võimete ja vajaduste kohast haridust kõigile soovijatele, siis teevad seda erakoolid. Munitsipaalkoolid ei jõua alati tähelepanu pöörata erinevate probleemidega/vajadustega (keskendumisprobleemid, häbelikkus, aeglasem tempo) lastele."
"Võtsin lapse munitsipaalkoolist ära, sest mitmed õpetajad olid vägivaldsed. Lapse psüühika sai trauma, mis rikkus ära tema koolitee ning nii jääb alatiseks. Kohe esimesest klassist oleks pidanud panema lapse erakooli, aga ei osanud selle peale tulla, et munitsipaalkoolis on nii palju õpetajatööks sobimatuid õpetajaid. Minu lapse jaoks on ainus võimalus Eestis saada haridus erakoolist."
"Erakoolid on väga head, sest nende tegutsemismudeli taustal joonistub välja üks Eesti riikliku koolivõrgu suur konnasilm - nimelt ei ole haridusmasin ja ammugi mitte KOVid suutnud 25 aasta jooksul hakata nägema lapsevanemaid koolivõrgu arendamisel ja hoidmisel tegeliku partnerina. Tõsi, vanemal on õigus olla munitsipaalkooli hoolekogus. Aga hoolekogus on õigus ainult arvamust avaldada. Kas keegi kujutab ette vallavolikogu, mille pädevus oleks ainult arvamust avaldada? Kes sinna üldse tuleks ja kes seal üldse viitsiks midagi mõelda? Miks üldse liigub osa maksuraha koolideni KOVi kaudu? Iga vahejagajaga võtab oma osa vahelt. Millist lisaväärtust KOV laste haridusele annab? Erakoolid pakuvad ilma igasuguse haridusosakonnata väga hea kvaliteediga haridust. Sest vanemad ja õpetajad on ise võtnud vastutuse. Yoko Alender kirjutas äsja, et Eesti hariduspoliitika näeb ette, et mida väiksem laps, seda lähemal temale peaksid sündima kooli puudutavad otsused. Väga õige - maksuraha peaks tulema riigilt otse igasse kooli ja hoolekogu (vanemad ja õpetajad) peaks otsustama, kuidas seda kasutada. KOVid tuleks üldse vahelt ära jätta. Las kohalikud koolikogukonnad toimetavad oma äranägemise järgi, nende tahe hea kooli nimel pingutada on kahtlemata kõige kõrgem. Siis läheks ka haldusreform libedamalt - kui kooliteema haldusreformist kaob, siis see, kes prügivedu ja teede lahtiajamist korraldab, on küll enamusele elanikest täiesti ükstapuha."
"Minu 2 esimest last käivad tavakoolis, kolmas laps käib erakoolis. Keskkond, suhtumine, õppimine, õpitu jne. erinevad väga tugevalt. Mulle meeldib meie erakooli juures see, et mu laps saab teada, KUIDAS asjad meie kätte jõuavad. Suuremad aga on õppinud, et KUST KOHAST tulevad. Nt. piim. Ühed õpivad, et piim tuleb poest, leib tuleb poest, kampsun tuleb poest, kala tuleb poest jne. Teised õpivad tänulikud olema iga pisitilga eest piimast, sest nad teavad reaalselt, kui palju peab selleks ära tegema, et meie laual oleks piim, leib, kala jne. Mõistate? Riigikool kasvatab inimesi, kelle väärtushinnangud on paigast ära ning neist saavad külmad, kalkuleerivad lapsed, madala enesehinnanguga, kuid kõrgete ootustega iseendale. Suures koolis ei arvesta keegi sellega, et laps ei oska joonistada, või äkki ta pole füüsiliselt aktiivne. Ei, kui sa ei vasta tabelitele, siis sa saad halva hinde. Sa ei saa jääda mitte üheski aines allapoole mingeid tobedaid norme, mille pani paika külmalt ja hoolimatult kalkuleeriv riik. Aga erakoolis ma näen seda soojust, mida ma oma lapsele soovin. Näen seda tähelepanu, millest on jäänud minu vanemad lapsed ilma. Kindlasti panen ma ka oma neljanda lapse erakooli!"
"Meie piirkonnakool on täitsa mainekas. Sattusime erakooli pere kolmanda lapsega. Ta ei olnud kooliks veel väga valmis. Vaagisime kaua, mida teha, lõpuks otsustasime proovida erakooli. Üllatuseks leidsime eest uskumatult teistsuguse koolikultuuri. Märksõnadeks eneseväärikus, elurõõm, uudishimu, tahtejõud. Imestasime, et miks küll tavakoolis selliseid asju ei tehta, kuigi need ei nõuaks mingit lisaraha. Pigem mõtteviisi muutust ja mugavustsoonist väljumist. Nüüd tasapisi on hakatud ka meie piirkonnakoolis üht-teist tegema. Näiteks vanemaid kaasama. Selge see, et olemasolevaid koole on raskem muuta kui puhtalt lehelt uut ehitada. Eesti tavakoolidel oleks palju võita, kui nad uhkuse (või alaväärsuskompleksi, kuidas keegi) alla suruks ja erakoolide kogemusega rohkem tutvuks. Olen mõelnud, et õnneks enamus munitsipaalkoolide vanemaid ei tea, millest nende lapsed ilma jäävad. Muidu tuleks küll"Valisin erakooli, kuna arvestan oma lapse vajadusetega. Teadliku vanemana nägin, et suur piirkonnakool on minu tagasihoidliku loomuga lapse jaoks liiga rahva- ja kärarohke. Liiga anonüümne. Nooremates klassides on seal juba 4 paralleeli, klassid suured. Vanem laps käib piirkonnakoolis ja talle seal sobib. Noorem laps sai koolipikenduse. Rajaleidjas kiideti mu erakooliplaan targaks ja lapse vajadusi arvestades parimaks võimalikuks otsuseks!!! Piirkonnakoolis kaotaks laps ilmselt ruttu järje käest. Panin lapse erakooli, et ta saaks hariduse ega kukuks täiendavate tugiteenuste vajajaks. Lisaks on meie valitud kool kristlik ning olen õnnelik, et noorema lapse kool koduseid väärtusi toetab. Senine kogemus on suurepärane! Kui oleks võimalik, paneks ka vanema lapse samasse kooli. Olen ise lastega töötav inimene. Olen märganud, et just arengupsühholoogiat hästi tundvad inimesed eelistavad väikeseid kristlikke erakoole."
"Erakoole on tarvis haridusmaastiku mitmekesistamiseks. Kui munitsipaalkool ei saa või ei soovi pakkuda võimete ja vajaduste kohast haridust kõigile soovijatele, siis teevad seda erakoolid. Munitsipaalkoolid ei jõua alati tähelpanu pöörata erinevate probleemidega/vajadustega (keskendumisprobleemid, häbelikkus, aeglasem tempo) lastele."
"Võtsin lapse munitsipaalkoolist ära, sest mitmed õpetajad olid vägivaldsed. Lapse psüühika sai trauma, mis rikkus ära tema koolitee ning nii jääb alatiseks. Kohe esimesest klassist oleks pidanud panema lapse erakooli, aga ei osanud selle peale tulla, et munitsipaalkoolis on nii palju õpetajatööks sobimatuid õpetajaid. Minu lapse jaoks on ainus võimalus Eestis saada haridus erakoolist."
"Erakoolid on väga head, sest nende tegutsemismudeli taustal joonistub välja üks Eesti riikliku koolivõrgu suur konnasilm - nimelt ei ole haridusmin ja ammugi mitte KOVid suutnud 25 aasta jooksul hakata nägema lapsevanemaid koolivõrgu arendamisel ja hoidmisel tegeliku partnerina. Tõsi, vanemal on õigus olla munitsipaalkooli hoolekogus. Aga hoolekogus on õigus ainult arvamust avaldada. Kas keegi kujutab ette vallavolikogu, mille pädevus oleks ainult arvamust avaldada? Kes sinna üldse tuleks ja kes seal üldse viitsiks midagi mõelda? Miks üldse liigub osa maksuraha koolideni KOVi kaudu? Iga vahejagajaga võtab oma osa vahelt. Millist lisaväärtust KOV laste haridusele annab? Erakoolid pakuvad ilma igasuguse haridusosakonnata väga hea kvaliteediga haridust. Sest vanemad ja õpetajad on ise võtnud vastutuse. Yoko Alender kirjutas äsja, et Eesti hariduspoliitika näeb ette, et mida väiksem laps, seda lähemal temale peaksid sündima kooli puudutavad otsused. Väga õige - maksuraha peaks tulema riigilt otse igasse kooli ja hoolekogu (vanemad ja õpetajad) peaks otsustama, kuidas seda kasutada. KOVid tuleks üldse vahelt ära jätta. Las kohalikud koolikogukonnad toimetavad oma äranägemise järgi, nende tahe hea kooli nimel pingutada on kahtlemata kõige kõrgem. Siis läheks ka haldusreform libedamalt - kui kooliteema haldusreformist kaob, siis see, kes prügivedu ja teede lahtiajamist korraldab, on küll enamusele elanikest täiesti ükstapuha."
"Minu 2 esimest last käivad tavakoolis, kolmas laps käib erakoolis. Keskkond, suhtumine, õppimine, õpitu jne. erinevad väga tugevalt. Mulle meeldib meie erakooli juures see, et mu laps saab teada, KUIDAS asjad meie kätte jõuavad. Suuremad aga on õppinud, et KUST KOHAST tulevad. Nt. piim. Ühed õpivad, et piim tuleb poest, leib tuleb poest, kampsun tuleb poest, kala tuleb poest jne. Teised õpivad tänulikud olema iga pisitilga eest piimast, sest nad teavad reaalselt, kui palju peab selleks ära tegema, et meie laual oleks piim, leib, kala jne. Mõistate? Riigikool kasvatab inimesi, kelle väärtushinnangud on paigast ära ning neist saavad külmad, kalkuleerivad lapsed, madala enesehinnanguga, kuid kõrgete ootustega iseendale. Suures koolis ei arvesta keegi sellega, et laps ei oska joonistada, või äkki ta pole füüsiliselt aktiivne. Ei, kui sa ei vasta tabelitele, siis sa saad halva hinde. Sa ei saa jääda mitte üheski aines allapoole mingeid tobedaid norme, mille pani paika külmalt ja hoolimatult kalkuleeriv riik. Aga erakoolis ma näen seda soojust, mida ma oma lapsele soovin. Näen seda tähelepanu, millest on jäänud minu vanemad lapsed ilma. Kindlasti panen ma ka oma neljanda lapse erakooli!"
"Meie piirkonnakool on täitsa mainekas. Sattusime erakooli pere kolmanda lapsega. Ta ei olnud kooliks veel väga valmis. Vaagisime kaua, mida teha, lõpuks otsustasime proovida erakooli. Üllatuseks leidsime eest uskumatult teistsuguse koolikultuuri. Märksõnadeks eneseväärikus, elurõõm, uudishimu, tahtejõud. Imestasime, et miks küll tavakoolis selliseid asju ei tehta, kuigi need ei nõuaks mingit lisaraha. Pigem mõtteviisi muutust ja mugavustsoonist väljumist. Nüüd tasapisi on hakatud ka meie piirkonnakoolis üht-teist tegema. Näiteks vanemaid kaasama. Selge see, et olemasolevaid koole on raskem muuta kui puhtalt lehelt uut ehitada. Eesti tavakoolidel oleks palju võita, kui nad uhkuse (või alaväärsuskompleksi, kuidas keegi) alla suruks ja erakoolide kogemusega rohkem tutvuks. Olen mõelnud, et õnneks enamus munitsipaalkoolide vanemaid ei tea, millest nende lapsed ilma jäävad. Muidu tuleks küll vist revolutsioon! Mitte et kõik munitsipaalkoolid oleks halvad, aga paljud tõesti lihtsalt ei viitsi areneda. Uskumatu, et juba 25 aastat tagasi leidus lapsevanemaid, kes ei jäänud käed rüpes ootama riigikooli muutumist, vaid otsustasid luua oma kooli! Tänu nende sihikindlusele on nüüd ka minu lastel (praegu käib neid samas koolis juba 3) võimalik sellest kultuuriteost osa saada. Veelgi uskumatum tundub, et just nüüd, kui pärast aastakümnete pikkust ellujäämisvõitlust ja enese tõestamist suudeti erakoolides saavutada munitsipaalkoolidega ligilähedanegi maksurahastus, tahab Eesti riik sellele kõigele jälle vee peale tõmmata. Mis signaali see annab kodanikuühiskonnale?"
"Loomulikult on vajalik kõiki lapsi võrdselt kohelda ja riigil on kohustus iga lapse ees. Kuna paljud inimesed ei ole riikliku koolisüsteemiga rahul, siis ongi loodud erakoolid. Erakoolides õppimine ongi kallim ja selle maksavad nagunii lapsevanemad ise kinni, seda raha ei küsi keegi riigilt. Riigilt on vaja ainult seda raha, mida ta nagunii peaks laste koolitamiseks tasuma. Riik ei saa hakata enda tegemata töö eest (ehk kehva kvaliteeti koolisüsteemis) panna vastutama lapsevanemaid, kes soovivad oma lastele inimväärikamat õppimise võimalust ja selle nimel nagunii juba suuri pingutusi teevad. vist revolutsioon! Mitte et kõik munitsipaalkoolid oleks halvad, aga paljud tõesti lihtsalt ei viitsi areneda. Uskumatu, et juba 25 aastat tagasi leidus lapsevanemaid, kes ei jäänud käed rüpes ootama riigikooli muutumist, vaid otsustasid luua oma kooli! Tänu nende sihikindlusele on nüüd ka minu lastel (praegu käib neid samas koolis juba 3) võimalik sellest kultuuriteost osa saada. Veelgi uskumatum tundub, et just nüüd, kui pärast aastakümnete pikkust ellujäämisvõitlust ja enese tõestamist suudeti erakoolides saavutada munitsipaalkoolidega ligilähedanegi maksurahastus, tahab Eesti riik sellele kõigele jälle vee peale tõmmata. Mis signaali see annab kodanikuühiskonnale?"
"Loomulikult on vajalik kõiki lapsi võrdselt kohelda ja riigil on kohustus iga lapse ees. Kuna paljud inimesed ei ole riikliku koolisüsteemiga rahul, siis ongi loodud erakoolid. Erakoolides õppimine ongi kallim ja selle maksavad nagunii lapsevanemad ise kinni, seda raha ei küsi keegi riigilt. Riigilt on vaja ainult seda raha, mida ta nagunii peaks laste koolitamiseks tasuma. Riik ei saa hakata enda tegemata töö eest (ehk kehva kvaliteeti koolisüsteemis) panna vastutama lapsevanemaid, kes soovivad oma lastele inimväärikamat õppimise võimalust ja selle nimel nagunii juba suuri pingutusi teevad."
