"Ma ei ole ekspert sõjanduses, küll aga julgen väita, et kuna sõjardid ei asu linnades, aga vajavad päris suures mahus tugiteenuseid, siis sellise hulga sõdurite teenindamine annab "ääremaadele" rohkem töökohti kui Eesti regionaalpoliitikud paarikümne aastaga teinud on. Maailmameredes on terve hunnik väikseid saareriike, mis peamiselt NATO baaside teenindamisest elatuvadki. Ehk julgeoleku suhtes võib ju kahelda, aga riigi majandust turgutab see küll. Või siiski - riik on täpselt nii tugev, kui rahul on selle kodanikud ja rahulolul on majandusliku olukorraga otsene seos."

"Kui Venemaa praegune režiim uriseb, järelikult on tehtud õiged otsused. On ju selge, et tegelikult ei võeta Venemaal tõsiselt NATO vägede sissetungi järgmise maailmasõja algusena, küll aga kahaneb või muutub olematuks võimalus ähvardada enda huvide pealesurumise eesmärgil. Ma küll ei usu, et Venemaa ründaks eraldi Balti riike (kui, siis suurema sõjategevuse või pealetungi osana), ent olukorra pingestamiseks korraldaks mõne sutsaka küll - mõneks tunniks sisse ja välja, paanika, kommunikatsioonide halvamised jne. Pärast Putin ütleb, et ups, kindral Sidorov või Petrov läks segi, tegutses omavoliliselt jne."

"Tundub selline esikaane poiste ettevõtmine, reaalses sõja situatsioonis ei muuda see suurt midagi, kuid võib viia naabri poolt provotseeritud rünnakuni. Ei tahaks mitte, et Eestist saaks Venemaaga sõjas eesliin, hea sõdida teiste territooriumil, aga enda omal seda teha ei taheta. Tahaks loota, et ei korduks baaside lepingu aegne situatsioon. Antud juhul küll vastupidisena, liitlasvägede toel võib tekkida uus sõda. Sõjaväelaste arvu suurendamine ei tähenda rahu, vaid sõjaolukorraks valmistumist."

"Meie asukohas on valida, kas NATO või Venemaa väed. Ja vanarahvas teab nõu anda, et kui on valida kahe halva vahel siis vali uus halb. Sellest lähtuvalt, las olla nüüd nii, nagu on. Või arvab mõni, et saame ise ennast oma jõududega pikemat aega kaitstud?"