Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugejad: inimesed olid haiglas kuni tervenemiseni, ei olnud nii nagu tänapäeval, et haiguslehel olles käib kodanik tööl

 (5)
Põhja Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakond
Põhja Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakondFoto: Karin Kaljuläte

Arstide pikkadest järjekordadest ajendatult jagavad kolm lugejat oma mõtteid haiguslehe, alternatiivmeditsiini ja telefoni teel registreerimisega kohta.

"Ei mäleta küll, et keegi oleks kella 5 ajal kusagil ukse taga istunud. Oli tõesti ooteruumis elav järjekord, aga see, kes arsti juurde sai, selle probleem ka lahenes. Alevis oli haigla ja jaoskonna arst oli piisavalt tark, et saada aru, kes vajab haiglaravi, kes jääb kodusele haiguslehele, kellel tuleb käia röntgenis ja kes läheb linna erialaarsti juurde. Inimesed olid haiglas kuni tervenemiseni, ei olnud nii nagu tänapäeval, et haiguslehel olles käib kodanik samal ajal oma töökohas tööl, isegi pikemaid tööpäevi tehes kui 8 tundi ning võtab ka haiguslehe eest Haigekassalt raha. Siin ongi mõtlemise koht, haiguspäevade eest peaks maksma tööandja, vaevalt, et ta siis topelt maksta tahaks. Tänapäeval antakse inimesele haigusleht ja teda usaldatakse koju ennast ravima, aga tegelikult mingit ravi ei toimugi, sest tihti ei osteta isegi ravimeid välja, rääkimata siis voodirežiimist või millestki taolisest. Selline süsteem toodab kroonilisi haigeid ja sealt edasi, puuetega inimesi. Kust on tulnud see kohutavalt suur vajadus eriarstide järele, kas puudub usaldus perearsti kui spetsialisti vastu? Haiguslehe perearstilt kätte saamiseks piisab vaid telefoniga helistamisest, ei kontrollita, mis on viga ja miks ei saa tööl käia. Miks meil on nii palju puuetega inimesi? Neid polegi palju, sest enamusel on libapuue, petetakse lihtsalt Haigekassalt raha, puudega inimene ei peaks saama olla ahelsuitsetaja, pidevas alkoholijoobes ringi tatsaja või suutma käia tööl 5:00-17:00, nii pikki tööpäevi annab isegi tervel inimesel teha. Tegelikult on need päriselt puudega inimesed hädas selle koormusega, mida tööandjad nende õlule panevad, ilmselt ongi asi selles, et need libapuudelised seda edukalt suudavad, nii oodatakse sama ka tõsiselt haigete puudega inimeste käest," nii arvab tänapäeva haiguselehest ja haigusteset terveks ravimisest üks lugeja.

Seotud lood:

"Maakohtadest peab sadade km kaugusele sõitma, et arsti näha. Järelikult posijate õitseaeg ongi juba haigekassa eelarvesse sisse kirjutatud. Kui pole raha arstile sõiduks, saab ka kohapealsete teadjate abi. Sinu ravi tuleb sinu ümbrusest ja hakkab niiviisi toimima. Kui palju vaeva ja aega läheb, et saad kliinikumi järjekorda registreerida ja vahest ei õnnestugi. Egas siis ikka kohalikud targad ja nõuandjad aitavad. Tühjad kohad täidetakse. Palun legaliseerida alternatiivravi, nagu seda tehakse 2017 a. Šveitsis. Kõik eeldused on selleks loodud, haigekassal ei ole raha, kohalikud haiglad ei too tulu, seega on vaja alternatiivravi asemele. Alternatiivravis saadakse hakkama, kuna ei kuulu riigi kehva majandamise alla ja tähtis on terveks ravimine," jagab alternatiivravist mõtteid teine lugeja.

"1953 aastal saime samal päeval arstile, kuid nüüd paneme järjekorda telefoniga helistades. Tegelikult ei saagi panna, sest ainult üks tund hommikul pannakse, kuid see tund on registratuuri telefon kinni ja nii olen proovinud juba neli esmaspäeva järjest. Kui õnnestub aeg kinni panna, ootame järjekorras valudega veel 5 kuud kodus. Vot kuidas hoolitakse nüüd meie haigetest," kirjeldab kolmas lugeja.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare