Lugejad: alustaks sellest, et maksaks hüvitist neile, kes reaalselt sissetulekust ilma jääksid
Vanemahüvitise teema on olnud mõned päevad õhus. Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris tõi näite, kus Venemaal toimib süsteem, kus vanemad lähevad varem lapse kõrval tööle ja vanemahüvitist saab vanavanem, kes maimukest jälgib. Lugejate arvamused sel teemal on alljärgnevad.
"Vanemahüvitis toetab vaid lapsi sünnitama. Toetab ka seda, kes on ise tunnetanud, et ei suudaks oma sünnipärase väikese võimekuse tõttu ise lapse kasvatamise hakkama saada. Kuna vanemahüvitise maksmine ei lisa vähevõimekale sünnipärast võimekust, siis on sünnitaja 1,5 aasta pärast olukorras, mida oleks ise vältinud, s.t. on nüüd 1,5 aastase lapsega, keda ilma kõrvalise abita kasvatada ei suuda. Niisuguste kohta on meil vanasõna: aita sant sauna, siis aita ka lavale ja siis aita ka kõike järgnevat."
"Kui on solidaarne pension (põlvkondadevaheline solidaarsus), siis peaks olema ka solidaarne lastetusmaks (põlvkonnasisene solidaarsus). Kui pole põlvkonnasisest solidaarsust (lastetusmaksu), siis ei peaks olema ka põlvkondadevahelist solidaarsust (solidaarset pensionit)."
"Mul on emal pensionist puudu 2 aastat, firma lasti pankrotti ja ta saaks minu väikest hoida, mina saaks pool aastat varem tööle naasta. Selle pool aastat võiks ju vanaemale emapalka maksta. Ilmselt vajaks see arutamist ja täpsemat seadust."
"Kuid juba tuhandeid aastaid on teatud, et järglaste ilmumisega peresse kasvab koormus ja langeb toimetulek, võrreldes lastetu ajaga. Normaalse ja süüdiva inimese jaoks pole laste ilmumisel tegemist sattunud õnnetuse taolise juhtumiga, mis vajaks hüvitamist, vaid ongi tegu loomuliku ja ennustatava eluperioodiga, mida süüdivad inimesed võtavad õnnena, mida reeglina ei hüvitata."
"Kõigepealt alustaks sellest, et maksaks hüvitist neile, kes reaalselt ka sissetulekust ilma jääksid. Niisama sigijad ei peakski midagi saama. Hüvitist tuleks makstagi eelneva perioodi maksulaekumiste järgi, nii jääks võibolla ära see arutu raha pärast paljunemine."
"Ühiskonna majanduslikule võimekusele vastab see pereliikme koormus ja toimetulek, mis on kestvas kolmelapselises peres ja seda olukorda võibki lugeda normaalseks. Normaalsust ei peaks kompenseerima ega ole seni kompenseeritud tuhandete aastate jooksul. Ebanormaalne on järglaste vähesuse tõttu hääbumine iibepuudesse, sellega saavutatud alakoormatus ja liigne toimetulek. Kui peresse hakkab lapsi ilmuma, siis see ebanormaalne alakoormatus ja liigne toimetulek hakkab liikuma normaalsuse suunas. Kahjuks loevad tõusikud ebanormaalse alakoormatuse ja liigse toimetuleku normaalseks ja üritava tagada ebanormaalset olukorda vanemahüvitisega ka siis, kui laste ilmumisega on asutud liikuma normaalsuse suunas. Kuna riik suudab oma majanduslike võimaluste juures tagada kõigile kestva 3+ pere koormust ja toimetulekut, näiteks lastetusmaksuga, siis pole põhimõtteliselt võimalik kõigile tagada Vanemahüvitisega toimetulekut, mis on lastetus peres. Seepärast piirdutakse täistoetusega väikesele osale, jõukaimale osale, neile, kel pole laste saamine jõukuse taga kinni. Seepärast ei suurenda vanemahüvitise maksmine iivet, küll aga võimaldab ennast lõhki liisinud tõusikul liisingumakseid maksta. Lõhki liisinud on see, kes liisingu võtmisel pole arvestanud, et suudab kestes 3+ ilma kõrvalise abita liisingut maksta."
