Lugeja: vanainimesed hüppavad alatasa punase tulega teele
See toimus Tartu linnas tiheda liiklusega Eedeni kaubakeskuse reguleeritud ülekäiguraja juures. Jalakäijate fooris põles erkpunane tuli, kuid ühe memme kannatus katkes ning ta suundus rõõmsalt sõiduteele tatsama. Erinevalt liikluskogenematust memmest, olin mina teadlik järgnevast autode fooritsüklist. Vaevalt jõudis proua poole maa peale, kui jäigi juba kurvist saabunud hallile maasturile risti ette. Autojuht lasi signaali ning andis prouale tugevalt mõista tema teo rumalusest. Kõrvaltvaatajana sain aru, et sõidukiomanik oleks saanud kerge vaevaga valida kõrvalasuva sõidurea, kuid ilmselt sooviski ta anda õppetundi punasega teele tormanud kärsitule naisele.
Vanainimestega on liikluses üldse omapärane teema. Alati kui teen sel samal ristmikul noolfooriga reguleeritud vasakpööret kaubakeskuse parklasse, kargab mõni eakas mulle teele ette. Kõige vahvam kogu loo juures: pärast kõlanud autosignaali jäävad nad veel seisma ka, keset üherealist ülekäigurada! Nagu mina oleksin halb ja paha, et ma ei lase vanainimesel südamerahus keelava fooritulega sõiduteel kalpsata!
Delfis võttis sõna murelik jalakäija, keda kolme aasta jooksul lausa kaks korda taheti meelega alla ajada. Küsin vastu: mida kodanik ise tegi, et tagada nii üldine liiklusohutus kui ka iseenda kontide terveks jäämine? Lõputult on korrutatud, et õnnetuse korral ei ole kasu oma õiguse taga ajamisest ning viga saab alati nõrgem pool.
Üks naljakas juhus liiklusest Pärnus. Sombuse ilmaga liikusin jalgsi Ülejõe elupiirkonnas. Kuna teede olukord on seal üsna keskpärane, suutis üks tavakiirusel liikuv masin mind siiski vööni märjaks kasta. Kiire kõne politseisse läks päris koomiliseks kätte ära! Ametnik uuris, kas ma tegin ikka kõik endast oleneva, et mitte märjaks saada. Selgitasin talle, kuidas ma liibusin vastu maja fassaadi ning õnneks oli ka kaitsev kilekott sõiduteepoolses servas mind lombi eest kaitsmas. Siiani ei suuda ma aru saada, mida kõnniteel liikleja veel enda kaitseks teha saab. Niigi jooksin iga kord sõidutee servas laiutavast lombist mööda, kui masinat lähenemas nägin.
Murelikule Delfi jalakäijale soovitan veeta mõni kuu autoroolis. Sel juhul koguneb selliseid jalakäija allaajamise võimalusi sadu ja ei pea enam piirduma paari juhtumisega. Teistele jalakäijatele aga soovin jõudu liiklusdžunglis ellujäämisel! Autojuht ei pea alati jobu olema, on ka muid võimalusi, miks ta teid ei märka.
