Lugeja: Tartu puhastab tänavad lume sulades, Pärnu venitab 1. maini!

Põlise pärnakana pidin igal kevadel tolmu sisse ära surema. Linna koostööpartnerid venitasid viimse lubatud kuupäevani tänavate tolmust puhastamisega. Ei aidanud linnavalitsuse torkiminegi, kuna vastuseks tuli bürokraatlik tekst ajaliste piirangutega. Aitas elukoha vahetus Pärnust Tartusse.

Olin esimesel Tartus veedetud kevadel siiralt üllatunud, kui tolmu ja liiva asuti koristama kohe lume sulades. Eriti kummastav oli näha koristust ka keset talve, kui lumi otsustas ära sulada. Harjamasin ajas liigse graniidisodi kokku ning puhastas tänavad talverokast. Kui Pärnu linnaisad sõlmisid teede- ja tänavatehooldamise firmaga lepinguid, siis ilmselt sellistele asjadele nad ei mõeldud.

Ülikoolilinnas käisid puhastusmasinad hilise sügiseni öösiti linnas ringi ning hoidsid õhukvaliteedi kontrolli all. Meenub aastatetagune halenaljakas lugu suvepealinnast, kui koristusfirmal aprilli lõpus järsku talgutega kiire hakkas. Siis saadeti kogu tehnopark keset lõunat välja. Sattusin tõsise nõukoguliku hoogtööpäevaku tunnistajaks Tallinna maantee bussipeatuses, kus pisikene BobCati tüüpi kopp püüdlikult ilma niisutuseta keset bussipeatust ringi tolmutas. See oleks olnud isegi naljakas, kui bussi ootav rahvamass üliarenenud huumorimeelega hiilgaks.

Reaalselt näitas sellisel kellaajal rahva seas massiivse tolmupilve üles ajamine täielikku hoolimatust linnarahva tervise ja riiete suhtes. Mäletan Pärnu linnaametniku vastust mu murekirjale: „Ma ei saa siin teie kirjasõbraks hakata!“. Suvel prillikivina turistile särav linn on ilmselt siiani püsielanike suhtes sellise suhtumise säilitanud. Kellele sobib selline ülejala tegemine ja kuupäevadele viitamine, saab edukalt kuurortlinnas edasi mõnuleda ja paar kuud kevadtolmu käes naudelda.