Lugeja: suurepärased nipid targalt, odavalt ja eestimaiselt toitumiseks
Olen pea terve elu söönud igasugust rämpsu. Viidi mind McDonaldsisse ja ma olin õnnelik. Siis sain emaks ja mingi veider pirn hakkas pea kohal põlema - laps vajab ema ja et see ema näeks ka lapse gümnaasiumi lõpetamist, on vaja midagi oma toitumises muuta. Iseenesestmõistetavalt kogu pere toitumises.
Kõik pihvid, viinerid, lastevorstid, valge suhkur ja suures osas ka nisujahu jäid päevapealt meie ostukorvi lisamata. Margariini vahetasime taluvõi vastu. Samuti kõik Santa-Maria maitseainesegud, Maggi puljongikuubikud (mis sisaldavad E621') ja erinevad poolfabrikaadid. Karastusjoogid ja mahlajoogid - minevik! Leiba hakkasin ise küpsetama ning saia meie peres enam ei tarbita.
Nälga me selle muutuse tõttu ei jäänud, kuigi kehakaalust kadus hoobilt nii mõnigi üleliigne kilogramm. Seadsin sammud ökopoodi ja ostsin sealt roosuhkru ja himaalaja soola, mis on küll kallimad, kuid see sool on nii palju soolasem kui tavaline poesool ja teda kulub väga vähe. Ka puljongikuubikud tulevad ökopoest ja olin nendega süüa valmistades üllatunud, kuna neil on tõesti mingi maitse peale soolasuse! Tõeliselt head!
Pihvide ja viinerite asemel teeme köögiviljakotlette või liha. Vorsti me enam ei vaja, kuna kodus küpsetatud leib enda valmistatud maitsevõiga on hea ka ilma vorstita. Küpsetised teen nii, et panen natukene nisujahu ja ülejäänud osa täistera speltajahu või mõnda muud jahu. Tulevad natukene muredad, aga väga maitsvad.
Ja köögi- ning puuviljad. Me sööme peaaegu eranditult eestimaist. Poest me ei osta - liiga kallis ja päritolus ei saa päris kindel olla. Kasvataks ise, aga paraku elame Tallinnas ning oma maalappi ei oma kusagil.
Meil on tehtud diilid erinevate talunikega, kelle kohta oleme infot leidnud aadressilt Elavtoit.com ning erinevatest ökofoorumitest. Samuti toob kaupa koju nii Tallinnasse kui ka Pärnusse Pihlaka talu.
Rahaga meil priisata ei ole, seega oleme natuke kombineerima pidanud. Üks talu toob meile kord kuus sibulat, porgandit ja kaalikat ja teises talus käime ise vajadusel kohupiima, kodujuustu, õunu, jahu, küüslauku ja kartulit toomas. Liha ja hakkliha tulevad veel kolmandast talust.
Suvel ja sügisel käib meil kibe töö, et talvel oleks vitamiine võtta. Nädalavahetusel käime seenel või marjul ning kui saak on puhastatud, paneme selle kas sügavkülma või kuivatisse. Teeme ka hoidiseid. Kuivati töötab meil suvel väga tihti, kuna metsad on ju marju ja seeni täis!
Oleme käinud ka kurgipõllul kurke korjamas ja selle eest tasuks ise kurke saanud. Tihtipeale on lehes või internetis kuulutusi, et antakse tikreid, ploome või õunu tasuta ära - tule ja korja ainult. Milles küsimus? Lähen ja korjan tund aega ja pärast on pool aastat muretu.
Vähe sellest - ka ravimtaimi on kõikjal. Suve hakul tallume me neid igal sammul maha. Neid saab ka kuivatada, hiljem juua neist tehtud teed ja sellega hoida kokku nii mõnegi teepaki raha.
Sügiseti on kibuvitsamarju kõik kohad täis. Kui muud võtta pole, siis seitse kibuvitsamarja päevas katab inimese päevase vitamiini- ja mineraalivajaduse. Korjake neid ja kuivatage ära. Tehke talvel teed ja ei need haigused siis nii kergelt ligi hiili.
Ürte ja tomateid saab aga igaüks ise aknalaua peal kasvatada. Mul need kasvavad ja lisaks heale maitsele on kogu aeg toas hea lõhn. Teate ju küll, kuidas lõhnab värske basiilik, kui sellele pihta minna...
Veidi leidlikkust ja vaeva ning saab eestimaist ka vaesem inimene. Lihtsalt virisemise peale ei anta loomulikult midagi - tegutseda tuleb!
