Kevadel, kui maailm läheb üle suveajale ja öö jääb ühe tunni võrra lühemaks, on tõesti stressi palju rohkem, kuid praegu on kellakeeramine pigem boonus, sest peame ju kuidagi talvise aastaajaga kohanduma. Tegelikult ei peaks me neid seiereid üldsegi nihutama, kui meil poleks üheksast viieni töögraafikuid. On see ju ikkagi mõeldud selleks, et inimestel kas siis tööle tulles või sealt minnes oleks rohkem päevavalgust.

Mitte kõik ei järgi kellakeeramist. Näiteks 2011. aastal ütles toonane Venemaa president Dmitri Medvedev, et Venemaa loobub talvisest kellakeeramisest, kuna see põhjustab venelastes stressi ja haigusi. Medvedevi otsuse järgi saavad venelased talvekuude pärastlõunatel nautida ühe tunni võrra kauem päevavalgust. Venemaa loobus kellakeeramisest, mis on mõnes mõttes kummaline, kuid samas eks nad ise teavad, mis oma riigis teevad.

Kõigile neile, kes nüüd nurisevad kellakeeramise pärast: tundke rõõmu pikemast unest, sest mina küll ei tea kedagi, kellele meeldiks vähem magada. Neile, kelle arvates võiks kellakeeramise üldsegi ära jätta, meenutan, et kogu arenenud maailm teeb seda ja kindlasti tahame ka meie sinna kuuluda.