Lugeja: seenelised lagastasid õue ja virutasid õunu
"Suve viimaseid nädalaid saadavad sügisele iseloomulikud tuuled, tormid koos lärmaka äikesega. Kuid minu koduvärava juurest on minu äraolekul läbi käinud mitte loodusjõudude poolt tekitatud torm, vaid abiks on olnud inimkäsi - ilmselt siis seeneliste.
Oleme harjunud ja juba aastaid, et septembris sõidab meie värava lähedusse autotäis seenelisi. Ikka ühed ja samad. Seltskond, kes meie armastab meie kaunist metsakest ja loomulikult ka seal leiduvaid metsaande.
Kuni eilseni oli kõik viisakas (vähemasti näib seenelistele, et viisakas on korjata seeni talu taga olevast metsast ja lausa rakkekaevu tagant), aga enam mitte. Nimelt avastasin koju jõudes eelpool nimetatud seeneliste poolt tekitatud tormi: küüslaugujäänused, munakoored ja muu praht, topsid vedelesid lausa meie koduõues. Väravast mõne meetri kaugusel olev õunapuu oli õuntest tühjaks raputatud.
Kõike seda vaadates valdas mind kohutav tunne, nagu siis, kui meid kunagi vargad külastasid.
Mul pole seeneliste vastu midagi, kuigi minu isa õpetas mind alati seenel käies hoiduma eemale taludest - austusest taluelanike vastu.
Eeldan, et ükski eramaa silt ei peagi kedagi keelama sinu koduväravast sisse astumast või seenele minemast, aga seekord otsustasin nad küll tõsiselt "seenele" saata ja enam mitte nii sõbralikku nägu teha, kui peaksin nendega veelkord kohtuma.
