Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja: sageli ei oska ülikooli lõpetanu oma põrandaid ise üle värvida ja maksab selle eest oma kutseka lõpetanud klassikaaslasele

 (54)
REMONT
Põranda panemine, foto on illustratiivneFoto: Karin Kaljuläte

Laupäevases LP-s kirjutas Märt Vooglaid, et keskmine hinne on igand. Tulevik kuulub laste "vaimsele koodile". Delfi lugeja jagab lävendi ja keskmise hinde teemal oma arvamust. Tema sõnul on peagi lävendita Eesti riik kõrgharituid täis, aga oskustöölisi otsitakse tikutulega taga.

Tegelikult tuleks gümnaasiumite taset hoopis tõsta. Kogu probleemistik algab sellest, et inimestel puuduvad tööks vajalikud oskused. Kui ikka keegi noor leiab, et soovib kangesti trügida ülikoolidesse, siis peab ta arvestama, et teeb vahet sellel, kas Mozart oli suur helilooja või Terminaatori klahvpillimängija.

Tesisest küljest arvatakse, et kutskoolis ehk ei õpetata kõiki aineid piisavalt sügavalt ja võetakse ära võimalus pärast kutsekooli edasi õppima minna. Mina sellesse ei usu. Ehe näide. Mõni aasta tagasi kukuti gümnaasiumi matetmaatika lõpueksamil lillepeenra arvutamisega läbi ja saadi madalam hinne. Eluline ülesanne ja tulemus oli paljudel null. Nüüd aga tahab see gümnaasiumilõpetaja ülikooli reaalteadusi tudeerima minna. No kuidas see sobib, kui ta lillepeenragagi hakkama ei saa. Arvan, et kutsekas oleks aianduse eriaalal see peenra arvutus esimese asjana selgeks õpitud.

Paljud arvavad, et koolimatemaatikat pole tarvis. Toome näite. Sul on vaja oma põrand üle värvida. Gümnaasiumi ja ülikooli lõpetanu tahaks seda ise teha. Tuleb aga välja, et ta ei oska välja arvutada, palju värvi vaja ja mida üldse teha tuleks. Tellib siis endise klassivenna või klassiõe põhikoolist, kes kutseka lõpetanud. Nemad teevad ära. Ja kui neid kutseka lõpetajaid on vähe, siis lendab nende hind lakke. Kas aga lakke lendab ka ülikoolilõpetanu palk?

Lävendita tekitatakse olukord, et riik on täis kasutuid kõrgharidusega lollpäid, kes saavad madalat palka. Ruulivad kutseka lõpetanud, kelle palk on kordades kõrgem. Juba praegu on see nii. Nõukogude ajal sai ülikoolist tulnud insener kuus 90 rubla ja kutsekast tulnud meister 300! Vot nii on lood!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare