Tuleks palju odavam, kui lehmad väljas ise rohtu sööksid. Vanasti karjatati lehmi metsades, millele olid taraaiad ümber tehtud, kui jäi karajamaast jäi heinamaal puudu.

Loom sõi ise rohtu nii karjamaal kui ka metsas. Nüüd lastakse sööti kasvanud maad eurorahade eest maha niita, et need ei võsastuks. Miks peaks suvel lehmi laudas pidama ja selleks tööjõudu kasutama? Traktoriga lehmadele rohtu niitel kulub ju nii bensiinile kui ka tööjõule.

Peale selle peab suurt vaeva nägema sõnnikuga, kui tegelikud väetaksid lehmad hoopis metsa või karjamaad. Kui suvel ristikupõld korralikult ära niita ja hein ära teha, kasvab lehmadele väga tervislik rohi ehk ädal.

Tarastagu lehmapidajad põllumaad ja heinamaad lehmadele suveks, siis jääks bensiiniraha alles ja selleks pealekauba tööjõudu kasutama. Kokkuhoiu alge oleks olemas.