Kodune arvutilaud oli keskmisest kõrgem ning vajas kõrgemale ulatuvat arvutitooli. Nii me uue tooli kohe maksimaalse kõrguse peale sättisimegi. Paar päeva sai rahulikult arvuti taga tööd teha, kuid rõõmu ei jagunud kauaks. Ühel hetkel avastasime koos teiste pereliikmetega, et tool vajub omatahtsi alla. Mõnikord lausa nii kiiresti, et ettekujutuse vili ei saanud see enam kuidagi olla. Lisaks tõestas tooli allavajumist fakt, et pärast kasutamist andis seda alati tublisti ülespoole reguleerida.

Lõpuks sai meil fantoom-toolist kõrini ja läksime seda mööblipoodi ümber vahetama. Ise veel kahtlesime, kas saame ikka laost uue tooli. Olime ju soetanud erilise soodushinnaga näidistooli, mille asenduse puhul võinuks pood nõuda vaheraha tasumist. Meie õnneks kolmel esimesel tagastuskorral vaheraha tasumist siiski ei nõutud.

Küll aga proovis vanemmüüja vaheraha küsida siis, kui me lõpuks enam sama mudelit ei soovinud. Andsime kõrge tooli otsimise osas alla ning tahtsime osta juba varem silma jäänud madalamat kontoritooli.

Müüja taganes oma vaheraha nõudest üsna kiirelt, kui kirjeldasin talle oma kulutusi, mis olid seotud neli korda nende kaupluses käimisega. Mainisin ka kahekümnekilose paki poest koju neljandale korrusele tassimist ja toolide pidevat kokku ja lahti monteerimist. Viimaks saime soovitud mudeli sama tšeki vastu, mida olime eelnevatelgi kordadel esitanud.

Kuna uus tooli sai eelmisest tunduvalt madalam, siis olime sunnitud sealt samast hoopis uue arvutilaua ostma! Laua hind kattis üsna täpselt selle summa, mille tasumist müüja minult nõudnud oli. Nii et pood sai siiski oma kasumi kätte ja mina sama raha eest nii tooli kui ka laua.