Perekooli vastus mulle oli ühene: kuna olete kunagi kolumnit kirjutanud, siis liigitute avaliku elu tegelaseks, kelle kohta leidubki meedias igasugust tagasisidet.

Anonüümsete tatipritsijate põhiline ettekääne on selline: ise sa laotad oma eraelu kogu maailma ette laiali!

Nende põhjenduste varjus võib inimest karistamatult solvata, alandada ja hakkida, isegi kui blogi või kolumni autor oma loomingus ühegi konkreetse inimese nime välja ei too, vaid kirjutab üldistest probleemidest.

See aga anonüümsetele tatipritsijatele pähe ei mahu. Kui üldine teema neile korda läheb, siis tundub neile, et neid on rünnatud isikuliselt. Vasturünnakuna siis võetakse foorumis üles nilbed teemad, kasutades autori täisnime.

Paraku unustavad säärased aktivistid oma ristiretkel, et iga klikk on tuvastatav ja igal "avaliku elu tegelasel" oma taluvuspiir. Kui sõim läheb liiga kaugele, võib sellest kujuneda kohtuasi.

Andmekaitse inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu sõnul näitavad seadused ja kohtupraktika, et foorumi pidaja kaasvastutab, eriti kui foorumiga teenitakse tulu.

Kindlasti hakkavad staažikamad kommentaatorid nüüd vehkima sõnavabaduse lipuga. Sõnavabadust ja sõimuvabadust ei maksa aga omavahel segamini ajada.