Lugeja panganduse hetkeseisust: 16 või 38 senti pole ju midagi suurt, aga tuhandeid ülekandeid tehes teeb see kokku korraliku summa

Maksevahendusfirma Pocopay asutaja ja juhatuse esimees Indrek Neivelt räägib tänases intervjuus Eesti Päevalehele, et Eesti pangad teenivad ülisuurt kasumit, kuid tehnoloogiline mahajäämus on masendav. Lugeja jagab sel teemal oma arvamust.

Palju on selle kasumiteema kohta kuulda nurinat ja mitte alles nüüd. Paljud virisevad ja hädaldavad, aga kes peaks selle olukorra lahendama? Kas rahvas või valitsus või riigikogujad kui rahva käepikendus?

Enam ei mäletagi, kas riigile ka midagi nendest pankade kümnetesse miljonitesse küündivatest kasumitest pudeneb või saab Statistikaamet ainult uhkusega konstateerida fakti, et taas on Swedbank (SEB v mõni muu) Eestis saanud kvartalis X- miljonit kasumit.

Iseenesest väga huvitav skeem: kliendil on arvelduskonto ning ta tahab teostada ülekande kodanikule või tasuda mingi asja eest juriidilisele isikule. Tal on kodus elekter, isiklik arvuti, internet ja vaba aega vajalik summa üle kanda. Selleks, et eelpool loetletud asjad oleks tal olemas, on isik kulutanud raha (ja ka aega).

Nüüd kulutab ta taas oma aega ja vahendeid ning teeb sisuliselt tööd sisestades vajaminevad andmed maksekorraldusele internetipangas. Kõige selle eest maksab ta pangale veel ka raha, mitte vastupidi, tööd tegi ju konto omanik mitte panga teller.

Need 16 või 38 senti pole ju teab mis suur summa, aga kui selliseid ülekandeid teostatakse kuus 10 000, 1 000 000 või rohkemgi veel, hakkab arvuke juba muljet avaldama. Mis oleks lahendus, et saaksime sellisest pankade diktaadist vabaks? Kes annab nõu?