Lugeja: pagulane elab Eestis nagu kuninga kass, oma inimestel pole majas kütetki

Mõni aeg tagasi asusid pagulased elama Vao külla. Nende jaoks korrastati spetsiaalselt kortermaja, puhketoa, sporditoa ja kööginurgaga. Lisaks sellele vuriseb keldris maaküttepump, mis on soetatud CO2 kvootide eest. Lund maja ees lükkab aga valge mees. Hea, et vähemalt töökohti juurde tekib.

Pagulased ise on sõbralikud ja soovivad külaelanikega suhelda. Nad külastavad poodi, vaatavad sealset hobusetalli ja kihutavad ratastega - ka need on riigi käest saadud.

Jah, need inimesed on pidanud palju läbi elama, kuid miks privilegeerib Eesti riik neid, mitte oma rahvast? Paar maja edasi on võetud elanikelt kohalikust katlamajast tulev küte, sest nad ei suuda selle eest maksta. Selles majas elavad pered koos lastega. Kas tõesti oma rahvas peab istuma külmas, sest riik eelistab kvootide eest ostetud pumpasid kasutada pagulaste heaolu nimel?

Kõige tipuks veel see, et pagulased ei plaaninudki ega plaani Eestisse jääda. Üks saadeti välja Rootsist, teine Belgiast, ja Eesti võtab kõik lahkel käel vastu. Pagulased pagevad heaoluriikidesse. Miks peaksime meie soovima nii väga teiste riikide silmis seda tiitlit kanda, näidates, et ka meie riigis on mõni pagulane, kes soovib paremat elu?

Ennekõike tuleks siiski vaadata ja aidata enda rahvast. Pagulastel oli elukoht, kuid riigi meelest jäi sellest väheks - ikka rohkem mugavusi. Kui nad pagesid oma riigist, siis siin peaks neil paradiis olema, sest Eestis ei pea oma elu pärast kartma - turvalisus on ju tagatud. Sellegipoolest remonditakse maja, antakse riided, rattad ja elatusraha, unustades meie rahva, kes peaks olema harjunud kannatama. See, et meie ei page kannatuste ja halva elu-olu eest, ei tähenda, et ka meie, Eesti rahvas, ei sooviks paremat elu.