Pr Kaljulaid jätab natuke sellise viielise tüdruku mulje, kellel koolitükid alati tehtud, kõik kohustuslik kirjandus loetud, keeruline on kellelgi leida pisematki etteheidet. Ainult tihti mõjuvad sellised oivikud, kui teiselt planeedilt ja tagasilöögid elus-töös võivad paisata teistesse äärmustesse.

Aga, et proua tehakse arvatavalt presidendiks ära, tuleb meil leppida ja loota parimat. Positiivne on, et Kaljulaid on kindlasti isiksus ja võimeline oma seisukohad ise kujundama - läbi töötama.

Artiklis toodud lubadused on muidugi ülepingutatud - praktikas ei oma president võimu-mõju mida ette kujutatakse. On oht, et pidevalt kriitilisel lainel nõudlik president võib kiiresti kaotada tõsiseltvõetavuse ja jääb omaette tänitavaks-näägutavaks tädiks, keda poliitjõud lihtsalt eirama hakkavad.

Teisalt on Kaljulaius materjali tahmise korral presideni institutsioon kujundada senituntud minevikuhõngulisest monarhistlikust stiilist koos aurahade-kettide, uhkete tualettide, mõisate, ballide stiilist natuke parlamendistlikule vabariigile sobivamasse vormi. See senine Skandinaavia-Euroopa mineviku monarhia matkimine on lihtsalt narr ja mõjub karikatuursena.

Ei ole näha, et lähiajal keegi presidendi institutsiooni ära kaotama hakkaks, oleks abi, kui intstitutsiooni natuke tõsiseltvõetavust luua.