Lugeja: noored ei peagi teadma, mida tulevikult tahta!
Meie haridusele ja üldse sotsiaalsele keskkonnale on omane nõukogude aja jäänukina alateadvusesse juurdunud "tööinimese mudel", mis sunnib meid väitma noortele koolilõpetajatele, et nüüd ja kohe on vaja otsustada, nüüd ja kohe on vaja oma tulevik kindlaks määrata, sest hiljem enam ei saa. Tegelikult aga teeme seda nõudes noortele hoopis karuteene.
Koolilõpetaja ei tea ja ei peagi teadma, mida oma eluga peale hakata. Muidugi on tal välja kujunenud omad huvid ja eelistused, ent reaalne kogemus elus ju puudub. Teadmise jaoks on vaja piisavalt kogemusi ja kogemused tulevad aja jooksul. Enam ei ole selline aeg, kus pärast kooli lõpetamist lähed sohvoosi ja siis töötad elu lõpuni ühe ametikoha peal.
Veel kümmekond aastat tagasi oli Eesti ülikoolikultuse haardes. Nui neljaks pidid vastsed koolilõpetajad saama ülikooli, sest muidu olid luuser. Nii läkski nii mõnigi abiturient ülikooli, saamata isegi aru, mis eriala nad valisid ja mis see enesest kujutas.
Minu klassikaaslastest vaid kaks töötavad hetkel, ligi 12 aastat hiljem, oma valitud erialadel. Ülejäänuid on tööturg liigutanud küll siia, küll sinna. Ettevõtlusega tegelejaid ma vist ei teagi. Võib minna aastaid enne, kui noore inimese peas hakkavad asjad paika loksuma. See võib juhtuda muidugi ka juba keskkooli ajal, ent väidan, et see on vähetõenäoline.
Ülikoolikultus on küll asendunud edukultusega, ent seda suurem pinge on noorele inimesele seatud - kui sa pole edukas, kui sa ei teeni vähemalt neljakohalist summat, siis oled terveks eluks maha kantud. Reaalsel elul pole sellest aga sooja ega külma. Meil on vaja spetsialiste, meil on vaja inimesi, kes reaalselt midagi teevad, loovad, lisaväärtusi tekitavad. Niisama mõtisklejaid ja paberimäärijaid on niigi liiga palju.
Õnneks on viimaste aastate jooksul kutsekoolide tase raketina taevasse tõusnud. Üha enam ja enam korraldatakse nii täiend- kui tasemeõpet täiskasvanutele. Nii statsionaarses-, kui ka kaugõppes. Ja see on hea, sest inimesed janunevad uute teadmiste järele. Täiskasvanuõpet võiks tegelikult olla isegi rohkem ja rohkematel erialadel.
Seega keskkooli lõpetav noor - ära karda, kui sa veel ei tea, mida oma eluga peale hakata. Ega ei peagi teadma. Usu mind, kui ütlen, et sinu elus tuleb veel hetki, kus su huvid ja eelistused muutuvad, vahel suisa kardinaalselt, sellises olukorras ei saagi eeldada, et oma vaba elu algushetkel oleks meie saatus juba kivisse raiutud. Õpi murevabalt ja tee seda, mis sulle meeldib. Vaid nii tekib teadmistejanu ja vaid nii suudad elus edasi liikuda!
