Kesklinnas asuvad kaks suurt kaubamaja meelitavad igal aastal, väidetavalt teineteisest sõltumata, kohale suured rahvamassid, et neile lattu seisma jäänud träni odava hinna eest maha müüa. Hitt-tooteks ja lollakasroosade päevade sümboliks on kujunenud üliodava hinnaga tualettpaber. Tualettpaber on ühes nendest "esimese" Eesti kaubamajadest hinnatud nii "odavaks", et tegelikult "teine" ja "kolmas" Eesti saab seda sama hinnaga ka tavalistest supermarketitest ilma soodustuseta. Aga kuna ta on nii odav, siis tuleb seda võtta 144 rulli kaupa, et ikka ilusti jaguks kuni järgmiste päevadeni. 

Teine vahva tootegrupp on igasugu seisma jäänud tööstuskaup. See, mida aasta jooksul ei ole suutnud kaupmees rahaks teha, läheb nüüd kollase sildiga müüki ja ostupaanikas või -palavikus kunde hakkab seda nüüd kärru või korvi kahmama. Ikkagi väärt asi "soodsa" hinna eest, mis siis, et seda võib-olla tuhat aastat vaja ei lähe. Taaskord, kui oleks pisut oidu peas, siis saab vähemalt tehnikaasju internetikauplustest tunduvalt soodsama hinnaga kätte. 

Kolmas meelitamise tootegrupp on toidukaubad. Ka siin tuleb inimesele vajalik toidukorv kätte tegelikult kallimalt, kui ühest Eesti või Soome päritolu selvehallist ostes. Üksikud soodsad tooted nullib ära mõni teine, tugeva juurdehindlusega toode, mis on ilma kollase hinnalipikuta.

Odavusest ma kirjutan seepärast, et loogiliselt võttes lähevad enamik inimesi sinna kollakas- või lollakasroosadele päevadele raha säästma. Tuleb aga välja, et tarku otsuseid tehes saab täpselt needsamad tooted hõlpsalt kätte ka ilma järjekorras trügimisteta ja palju odavamalt teistest kauplustest. Kui vastuväiteks tuleb, et aeg maksab ka midagi, siis just oma aega ja närve säästad sa kõige rohkem nii, et ei lähe sinna inimeste hulka trügima.