Lugeja: minu uue aasta lubadus on mitte risustada Facebooki mõttetu pahnaga
Eks suhtlusvõrgustiku kasutamine ole igaühe enda asi, kuid siiski on postitusi, mis võivad teinekord tunduda labase tähelepanuvajadusena. Näiteks see, kui keegi läheb kinno või trenni ja peab kohe info enda Facebooki lehele üles panema, et kõik teised seda näeksid. Muidu on ju kinos või trennis käik täiesti mõttetu, mis siis, et näiteks trennis sai end natuke liigutada.
Täiesti külmaks jätavad igasugused mängutaotlused, kus siis üks või teine tuttav saadab mingisuguse Facebooki mängu kutse. Need on tüütud ning võiks üldsegi ära keelata.
Üks tuttav sõbralistis paneb iga päev enda Facebooki seinale ühe või kaks pilti mingisugusest totrusest. Olgu selleks siis pilt ülekaalulisest mehest, kes võitis lotoga jackpoti ja kes tund aega hiljem leidis unistuste naise blondi ja rinnaka tibi näol või siis pilt tibidest, kes poseerivad traktori najal, kuna nad said aru, et traktor maksab rohkem kui Ferrari või Porsche.
Mul pole midagi selle vastu, kui inimesed käivad reisimas ja siis panevad reisipilte enda Facebooki lehele üles, aga need pildid võiksid ikka olla midagi vaatamisväärset ja ilusat, mitte sellised, kus inimene püherdab Egiptuse hotellis linade vahel ja alla on kirjutatud "puhkus". Samamoodi võid ju kodus ka püherdada!
Facebooki eesmärk on küll kogu maailma ühendamine, aga kui pidevalt näoraamatus istuda, kaob lõpuks reaalsustaju ning igapäevane näost-näkku suhtlemine jääb tahaplaanile. Ja siis me mõtlemegi, miks keegi meile enam ei helista ega külas ei käi. Tehnoloogia ju ise muudab meid idiootsemateks.
