Lugeja: mina ei oskaks mulke ei Tartu ega Läänemaaga liita
Poleks vajagi valdasid suurendada, piisaks lihtsalt mitmete kohustuste koondamist maavalitsusele. Kui aga on kindel kurss suurvaldadele, siis kohe kindlasti pole seda vahelüli sellisel kujul vaja, vahet pole ka riigimaja või maavalitsus. Minu arust piisaks 3-4 maakonnast ja Tallinna linn võrdsustada maakonnana, linnaosad aga valdadega.
Parasjagu keeruliseks võib minna mõne praeguse maakonna liitmine suure maakonnaga, mina ei oskaks mulke ei Tartu ega Läänemaaga (Pärnumaa?) liita. Või Paide? Suure maakonna juht võrdsustuks kantsleri või asekantsleriga. Võiks ju olla isegi aseminister nagu meil praegu juba mitu on, aga selle taseme juhid ei tohiks muutuda automaatselt valitsuse vahetusega.
Minule meeldinuks varasem lahendus, aga tuleb aru saada, et väikevallad on tühjaks jooksnud ja endine tase ei taastu niipea, isegi ka kõige mõistlikuma valitsemise korral. Paratamatult tuleb midagi ette võtta, aga ega häid lahendusi ei olegi. Peamine oleks, et suurvallad oma oletatava haldussuutlikusega ääremaastumist ja külade väljasuremist ei kiirendaks. Ja siin pole küsimus mitte ainult riigijuhtides, vaid suurvaldade elanikes endis.
Näiteks Valgamaal peaks tekkima kolme linna baasil kolm valda ja paratamatult saavad volikogudesse enamasti linnlased, kellel taga suurem valijaskond ja kes rohkem ka tuntud. Kas linnamees aga suudab mõista maainimese vajadusi? "Meil linnas on mitme tuhande inimese peale üks raamatukogu, üks klubi ja üks-kaks bussiliini ja nüüd mõnesaja maaka pärast hunnik rahvamaju, raamatukogusi ja oi kui palju busse."
Majanduslikult mõtlev linnamees hääletaks kohe sellised kulutused eelarvest välja. Kas see aga ikka on õige ja ainuvõimalik lahendus?
Haldusreform on nüüd päevakorras juba väga pikalt, küll on ähvardatud piitsaga, küll kommi pakutud, aga asi ei taha kuidagi paigast nihkuda ja põhjusega. Nüüd küll teostakse kasvõi sundliitumised, aga siiani riigiisad ju pole jõudnud selgusele, mida nende suurvaldadega siis teha.
Teeme esimese etapi ära (liidame vallad) ja siis vaatame edasi. Ja samal ajal kui esimene probleem lahendamata, ilmub haldusreformi juht uue(järgmise) ideega. Ehk olnuks ikka õigem reformi alustada peast, siis kesktasandil ja lõpuks jõuda valdadeni ja kui plaan lõplikult koos, alles siis alustada üleminekut. Kas me ikka vajame sellisel kujul presidenti?
