Rootsi statistikaameti andmetel on 26,5 protsenti Rootsi elanikkonnast osaliselt või täielikult võõramaalased. Soomes on neid inimesi, kes räägivad emakeelena mingit muud keelt peale Soome, 11 protsenti.

2012. aasta andmete järgi moodustavad eestlased Eesti elanikkonnast 69,8 protsenti, järelikult on 30,2 protsenti Eesti elanikest muulased.

Nende andmete esitamise mõte pole lüüa kiilu eestlaste ja muulaste vahele, vaid juhtida tähelepanu sellele, et ainult 1,3 miljoni suuruse rahvaarvuga riigis on eestlasi niigi juba vähem kui 70 protsenti.

Mõistan, et rahvusvahelistes liitudes kaasa löömiseks ja sealt erinevate toetuste saamiseks peame ka ise midagi vastu andma, kuid ühtlasi peaks Euroopa Liit püüdma mõista meie demograafilist olukorda. Põgenike vastuvõtmise kõrval on ka teisi viise, kuidas saab abivajajaid toetada.

Peaksime olema immigratsiooniküsimustes ka edaspidi väga ettevaatlikud, nii nagu oleme praegu. Ka kehtivas koalitsioonilepingus on kirjas:

7.12 Toetame Euroopa Liidu piirivalveagentuuri tugevdamist, et seista vastu kiiresti kasvavale immigratsioonisurvele...

Ideaalses maailmas tuleks kaaluda iga üksiku immigrandi väljavaateid ja tahet siin elamiseks. Kahtlustan, et põgenikepoliitikas asjad päris nii ei käi. Eeldan, et me ei räägi siin sellest, kuidas Malaisiast tuleb IT-tudeng Eesti IT-firmasid vallutama. Me räägime hariduseta ja keeleoskuseta perekonnast, kellel pole hakkamasaamiseks peaaegu mingeid väljavaateid.

Lõimumisega on siiani probleeme isegi venelastel. Osad Tallinnast ja Ida-Virumaast ei näita mingeid lõimumise märke, vaid hoopis meie muutume nende vajaduste järgi. On alusetu eeldada, et näiteks Aafrikast pärit sõjapõgenikud lõimuvad meie ühiskonda paremini kui aastakümneid siin elanud venelased. Pigem tekib probleeme rohkem, kuna nende kultuuritaust on meie omast väga erinev.

Numbrid ei valeta – on ilmselge, et me tegeleme lugematute immigratsiooniküsimustega juba praegu. Oleks äärmiselt riskantne nendele probleemidele veelgi kaalu lisada. Niisugune arvamus ei tulene minu maailmavaatest. Leian, et nii nagu on ohtlik arutu konservatiivsus, on ohtlik ka arutu liberaalsus.