Lugeja maksumuudatustest: riik teeb maksumuudatustega Robin Hoodi
Mulle ei meeldi uued maksumuudatused üldse, sest sellega võetakse rikastelt ära ja antakse vaestele. Selline robinhoodilik käitumine on riigi poolt lühinägelik.
Nagu alati, on ju kõige lihtsam minna ja võtta raha kohe rikastelt ära. Samuti kui riigikassasse raha juurde vaja, minnakse kohe alkoholi- ja tubakaaktsiisi kallale, justkui see oleks lollikindel koht, kust kogu aeg raha juurde pigistada.
Olgu öeldud, et suitsu ma ei tee, ülemäära ei joo, kuid riigi lühinägelikkuse uute võimalikke maksude ümber jaotumine teeb meele mõruks.
Olen seda meelt, et Eestis tuleks just soosida kõrgepalgaliste töökohtade juurdeteket, kui tahame jõuda palkade ja töökohtade osas maailmatasemele. Kui ootame siia tippspetsialiste ja kvalifitseeritud tööjõudu, ei peaks me kõrgete palkade kallale minema.
Eesti tööturul on praegu olukord, kus suures enamuses on just väiksemapalgalised inimesed ja seetõttu ongi uus kavandatav maksumuudatus neile mõeldud. Kuid kõrgepalgalised on just need, kes loovad majandusse kõige rohkem väärtust juurde ja kui neil läheb hästi, siis läheb ka ülejäänutel hästi, mis tähendab, et siis kasvavad ka madalapalgaliste sissetulekud.
Selline maksudega mängimine on justkui raha ühest taskust teise tõstmine, millega keegi tegelikult ju rikkamaks ei saa. Küll aga võib selline vasakpoolsete laamendamine pärssida usaldust meie majanduse vastu.
Mul pole mitte midagi selle vastu, kui madalapalgalistel inimestel elu paremaks läheb. Küll aga olen selle vastu, et niimoodi minnakse kohe kõikide palkade kallale. Saaks ju teistmoodi, mõistlikumat moodi. Olen ise parempoolse maailmavaate esindaja.
Põhjustest ka. Miks minnakse maksumuudatuste teed, on see, et Eesti majanduses valitseb ideede puudus, millega majandus käima tõmmata.
Eesti majanduskasv on 1 protsendi ümber ja ajalehtedest vaatavad iga nädal vastu uudised stiilis "Läti ja Leedu kihutavad meist mööda", "Eesti majanduskasv Euroopa Liidus nõrgimate seas," "Sellise kasvutempoga me Soomele järele ei jõua" või muud võrdlused, milles on välja toodud erinevad aspektid, miks Eesti majandus on aeglane kui kilpkonn.
Hiljuti pandi lauale laenu võtmise idee. Aga keeruline on aru saada, milleks siis laenu võetakse ja kuidas selle laenuga kavatsetakse majandust turgutada. Olen seda meelt, et võiks ju investeerida näiteks Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisse või ehitada sild Saaremaale, mis oleks lõppkokkuvõttes odavam kui praamiühendus. Ometi pole kuulda, et taolisi asju ette võetakse.
Poliitikutel on ideedest puudus ja see peegeldub väga hästi meie kesises majanduskasvu numbris. Üks lahendus siiski poliitikutel on, kuidas majandust elavdada – tuua riigifirmad börsile. Kuid paljud neid riigifirmadest siis ikkagi börsikõlbulikud on? Eesti Energia, Elering, Elron kindlasti mitte. Sellest saab aru, kui vaadata nende ettevõtete majandustulemusi. Võib-olla sobiks börsile ainult vähesed nagu näiteks Eesti Loto.
Meie majandusse oleks vaja uusi ideid ja visioone. Praegune olukord peegeldab aga just visioonide puudust ning kui vasakpoolne valitsus saab võimule, on keeruline öelda, mis tulevik meid ees ootab.
