Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja liiklusõnnetustest: ehk aitaks tee ääres õnnetuse läbinud autorisu, mis teavitab, et siia jättis elu kogenud autojuht

 (11)
BMW_treening32
Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

Minule tundub, et Eesti riik, seadused ja politsei õhutavad tahtlikult liiklusrikkumisi ja surmaga lõppevaid avariisid.

Vahetevahel mõtlen, mis põhjusel ma autosse istudes turvavöö kinnitan ja kiiruspiirangutest enamvähem kinni pean. Samuti mõtlen, mis on tegelikult see põhjus, miks ma peale 0.5l viina joomist rooli ei istu.

Esimene põhjus, mis mulle pähe tule,b on see, et muidu saan trahvi ja võibolla võetakse load. Ma usun, et see trahv ja lubade kaotamine on enamustel liiklejatel põhjuseks reeglitest kinni pidada. Samas igaüks saab aru, et see trahv ja lubade kaotamine on täiesti tühine asi. Teed paar päeva tööd ja trahv saab makstud ning load saab ka aasta pärast tagasi ja elu läheb edasi. Aga tegelik oht liikluses siiski on ja jääb surmaks.

Kui mina sõidaksin 50 alas 150 km/h, siis ainus, millele ma ilmselt mõtleksin on see, et loodan et politsei vastu ei sõida. Aga tegelikult peaks mõtlema sellele, et võibolla astub tee peale järsku 2 koolilast. 150 km/h väga kõrvale põikama ei hakkaks. Peaks mõtlema sellele, et kui vastu tuleb minibuss, mis veab 9 koolilast, siis mitte ei saa ma trahvi, vaid tapan 10 inimest. Neid võimalikke tulemusi on palju. Ometigi on puid ja poste tee äärtes rohkem kui politseinikke. Samuti on teisi liiklejaid kordades rohkem kui politseinikke. Aga mis põhjusel me siis kardame kõige tühisemat ohtu?

Seotud lood:

Põhjus on selles, et need surmad ja tagajärjed on liiklejatest kuidagi kaugele viidud. Minulgi on paar tuttavat oma elu jätnud autorooli. Kuid aastad lähevad mööda ja need õnnetused ununevad. Hetkel tunnen, et kui kellegagi minu lähedasemast tutvusringkonnast midagi juhtunud ei ole ja kui ma vaatan liikluspilti, siis ei tundu ka kihutamine mingeid raskeid tagajärgi toovat (kui välja arvata see, et võibolla saan 400 euri trahvi).

Tõsi aeg-ajalt loen uudistest hirmutavaid lugusid liiklussurmadest. kuid samas kerin paar uudist edasi ja loen. kuidas kuskil Euroopas jälle paar terroristi tapsid 30 inimest ja kõik see liikluses toimuv jääb väga kaugeks ja tundub tühine.

Miks mitte inimestele sisendada tegelikku tõde, et oht liikluses ei ole mitte politsei vaid surm. Näiteks miks mitte jätta see Audi, millega 3 koolipoissi end surnuks sõitsid sinna tee äärde. Ma tõesti usun, et see audi rusu hoiaks korda rohkem kui liiklusmärgid.

Miks mitte panna Pärnu maanteele kiiruskaamera asemel silti, et sellel maanteel on surma saanud XX kiiruse ületajat ja endaga kaasa võtnud XXX süütut kaas liiklejat. Kui kuskil on saanud surma pika sõidustaažiga kihutaja, siis see autovrakk koos selgitava sildiga võtaks ilmselt nii mõneltki inimeselt jala gaasipedaalilt.

Tihti näeb neid liiklejaid, kellel kiiruskaamera asukoht selgeks õpitud ja suurema osa maanteest läbitakse 30 km/h üle lubatud normi ja siis täpselt enne kiiruskaamerat võetakse hoog korraks maha. Aga kui kahe kiiruskaamera vahel oleks rusudeks sõidetud auto ja kõrval silt, et siia jättis enda elu sinust kogenum autojuht, siis ilmselt see toimiks paremini kui need kiiruskaamerad.

Niisiis ootan vastust küsimusele, et miks on liiklussurmad inimestest nii kaugele viidud. Justkui probleemi ei eksisteeriks. Nii, kui midagi juhtub, siis esimese asjana koristatakse jäljed avariist. Auto viiakse ära ja võibolla istutatakse uued põõsadki, et näha ei oleks, et midagi juhtunud on.

Õnnetus läheb liiklejatel meelest ja taas kardetakse ainult politseid. Politsei Eesti tänavatel on üsnagi harv nähtus, mis tähendab seda, et kihutada võib täiega?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare