Lugeja: lasteaiaõpetajate palgad on naeruväärsed – kes hakkab sellise raha eest meie lapselapsi kasvatama?

Lasteaed on koht, kus algab lapse hariduslik teekond. See on koht, kus pannakse paika päris palju lapse arengus ning õpetatakse teda hakkama saama koolis ja ka täiskasvanuelus. Juba kümnepealist lasterühma on väga raske juhtida. Neile on vaja pidevalt tähelepanu pöörata, vastata ja asju selgitada ning tegevust pakkuda. Suurematest rühmadest ei hakka rääkimagi.

Vaadates nende palkasid, ei jää üle muud, kui teha sügav kummardus. See koormus ja panus, mis antakse, on minu meelest tohutu. Nad peavad olema aktiivsed ja rõõmsad, unustama oma mured ja arendama meie lapsi – meie tulevikku – varahommikust kella kuue või seitsmeni õhtul.

Tasu, mida nad selle eest saavad, on halenaljakas. Vanempedagoog teenib 800-900 ja noorem 500-600 eurot brutopalka kuus. Kuidas peaks selline palk kutsuma mõnd noort ja indu täis inimest end pikalt antud tööga siduma? Tavaliselt leitakse omale varsti rahulikum ja kõrgema palgaga töökoht või kolitakse üldse välismaale. Jäävad ainult pühendunud keskealised lasteaednikud, aga mis siis saab, kui neid enam ei ole? Kes kasvatavad meie lapselapsi?

Lasteaia palgad määrab kohalik omavalitsus ja seetõttu on lisaks veel eriti suured käärid rikkamate ja vaesemate omavalitsuste vahel. Miks ei kehtesta riik lasteaiakasvatajatele ühtset miinimumpalka? Soomes saab sama töö eest palka 2300, Saksamaal 3300 ja Norras 3500 eurot kuus.

Lasteaednike palkadele tuleks esiteks kehtestada elamisväärne alampiir ning teiseks sõlmida erakondade ülene kokkulepe, et nende palkasid hakatakse kohe tõstma seitse kuni üheksa protsenti aastas. Väärtustades õpetajaid investeerime oma lastesse, kes peavad ühel päeval hakkama meid üleval pidama!