Lugeja: kuidas saab kopsupõletikku ajukelmepõletikuga segamini ajada?
"Tegu on küll juba mitu aastat tagasi aset leidnud sündmusega, aga millegipärast on iga sekund sellest päevast siiani meeles.
Nimelt olin sugulasel külas, aktiivse elulaadiga noormees, kellel polnud juba mituteist aastat ühtegi haigust olnud. Ent ühel tavalisel talvepäeval jäi ta suusatama minemise asemel hoopis voodisse, tuues põhjuseks kummalise peavalu. Milline mees see siis kohe arstile ikka tänapäeval läheb. Sugulane võttis peavalu leevendamiseks tableti. Uuesti ärgates oli aga peavalu veelgi suurem, näost lumivalge ja jalad ei kandnud. Kutsusin kiirabi, kes pani diagnoosiks: KOPSUPÕLETIK. Arstitädi andis tabletid ja lisas rõõmsalt, et kolme päeva pärast on tervis parem.
On selgusetu, mis mõttes arst seda "parem" mõtles, sest ei möödunud ööpäevagi, kui noormehele tuli seisundi halvenemise pärast uuesti kiirabi kutsuda, aga seekord tuli teine brigaad ja ka hoopis teine diagnoos - ajukelmepõletik. Kuigi tol korral mulle see haigus midagi ei öelnud, siis haiglasse teda vaatama minnes sain hirmutava uudise - ajukelmepõletik oli arenenud nii kaugele, et juba 3-4 tunni pärast oleks saanud surma konstateerida juhul, kui teist korda ei oleks kiirabi kutsunud. Hea üldse, et nad mind kohe liinile võtsid, mitte ei öelnud midagi absurdset.
Kuidas on üldse võimalik diagnoosiga nii puusse panna!? Eluga mängimine.
Aga kiirabiarstid on ka häid mälestusi jätnud - väiksena sai ennast tihti kusagilt vigastatud ning kui kiirabi läheduses, sai alati head ja sõbralikku abi. Lõpp hea - kõik hea ja mäng võis jätkuda!
Nüüd ei ole enam pidanud pikka aega kiirabiteenusega kokku puutuma. Loodetavasti on nende diagnoosid täpsemaks muutunud."
