Teisalt: kujutlegem, et ka tootjad muutuvad hoobilt ökoloogiliseks. Siis oleme tagasi helges nõukaajas, mida paljud ökofännid polegi oma silmaga näinud.

Piimatooted, sealhulgas näiteks hapukoor ja jogurt, topitakse taaskasutatavasse, kuid see-eest üsna raskesse klaastaarasse. Kogu muu kaup pannakse letile lahtiselt ja kunagi ei tea, mitu inimest on jõudnud sinu ostetavat leiba patsutamas käia.

Lihad, vorstid ja kalad pakitakse paberisse, kuid ega sedagi väga raisata – ikka jaopärast, mis tähendab, et enne kui kojugi jõuad, rallib kogu see kraam sul lahtiselt mööda kotti ringi. Lihad ja kalad on pakkepaberi korralikult läbi leotanud ja pärast tuleb hakata riideid ning autoistmeid küürima, poekotist rääkimata.

Kardan, et need "noored rohelised" põgeneksid sääraselt korraldatatud kauplusest ummisjalu. Mitte et reostamist piirama ei peaks, aga istuks ikka enne maha ja mõtleks kõik variandid korralikult läbi. Praegu tundub, et käib järjekordne lahmimine.