Lugeja: kas kirjaoskamatud inimesed ei tohi lapsi saada?
Ilmselt ei tohiks ma üldse midagi kaasa rääkida, sest minu eesti keele teadmised on ju kaheldavad: ma otsin kunstniku, sõidan karuselliga, mu seintest kostub heli (kui peaks kostma?), järgi/järele õiget kasutust ei suuda ma kohe kuidagi meelde jätta, ehmumise asemel ma ehmatan, komadest ei hakka ma üldse rääkimagi.
Ometigi kirtsutan ka mina kulmu, kui loen "müüja korralikkud 3.kuuse saapad, kordagi kandmatta, head käija", sest mulle tundub, et minu enda eesti keel on natuke parem. Ma olen tähele pannud, et hästi palju selliseid vigaseid tekste võib leida perekooli- ja teistes foorumites ning erinevates beebigruppides.
Aga üldse mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, et mina ja mõned teised inimesed kirjaoskamatud oleme. Võib-olla on mõned vigaselt kirjutavad inimesed teisest rahvusest või düsgraafikud või on nad lihtsalt natuke totud - ma ei tea seda. Ma ei tea ka seda, kas ma ehk olen ise ka düsgraafik, nagu mulle mu blogis on vihjatud. Kõik võib olla. Sest kuigi mulle on tehtud miljon märkust, teen ma ikka samu vigu. Võimalik, et ma olen lihtsalt loll. Ebaadekvaatselt kõrge enesehinnangu puhul on kõik võimalik.
Mind panid hoopis imestama selle postituse kommentaarid. "Mul on kahju sellest, et nii lollid lapsi saavad", "Sellised puudega inimesed ja kirjaoskamatud ei tohiks lapsi saadagi!", " Oot oot. Ta on ema?! Masendav." Ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis pooled kommenteerijad väitsid, et sellised ei tohiks üldse lapsi saadagi.
Lähme nüüd tagasi minu postituse algusesse. Ma teen ka kohutavalt palju kirjavigu. Ja olen ema. Kusjuures ma ise pean end veel suht õnnestunud eksemplariks ja usun, et mu lapsel on hea elu. Nüüd aga selgub, et kirjaoskamatud inimesed ei tohiks üldse lapsi saada. Johhaidii! Kas peaksin ootama, kuni lastekaitse mu metsast üles leiab või peaksin end ise üles andma? "Palun võtke mult laps, sest ma ei oska kirjutada ja seega ma ilmselgelt ei ole oma lapsele sobiv ema!"
Jah, ma tõepoolest kipun naerma, kui inimesed ei oska vahet teha sõnadel "müüja" ja "müüa" või kirjutavad "kärpseseen" ja "ültse", aga ma ei tuleks selle pealegi, et arvata, et inimesed, kes selliseid vigu teevad, võiksid olla halvad vanemad. Võib-olla nad ongi natuke naiivsed või ongi koolitee pooleli jäänud, aga millegipärast mulle tundudb, et tihti on sellised natuke naiivsemapoolsed hoopis paremad emad.
Tihti kasvavad sellisetes "rumalates" peredes väga helgete peadega lapsed, samuti on nad tihti hoolivamad, armastavamad ja arvestavamad kui need lapsed, kes kasvavad üles peredes, kus kõiki alavääristatakse ja naeruvääristatakse. Muidugi on alati erandeid, aga ma jään arvamuse juurde, et kirjaoskamatus ei tee sind automaatselt halvakse emaks.
Tippude tipp on muidugi see, kui "korrektselt" emakeelt valdavad inimesed selliste vigadega kirjutavatele või n-ö rumalaid küsimusi esitavatele inimestele kommentaarideks kirjutavad, et: "Kahju, et sul abordi jaoks raha ei olnud!" Siis ma tahaks küll öelda, et: "Tegelt ka vä? Kas sa ikka said päriselt aru, mida sa just kirjutasid? Kas selline kommentaar teeb sind kirjaoskamatust inimesest paremaks inimeseks ja emaks?"
