Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja: kas 14. märts on emakeelepäev või eesti keele päev?

 (23)
Keeletegu - keelauhindade jagamine Kadrinas
Foto on illustratiivneFoto: Priit Simson

Maarahva laulik Kristjan Jaak Peterson on kirjutanud järgnevad read: "Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"

Teadupärast on 14. märts Krstjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Juba aastaid on meil olnud rõõm tähistada teiste riiklike tähtpäevade hulgas 14. märtsil ka oma emakeelepäeva. Selle hea eest peame eelkõige olema tänulikud Sonda kooliõpetajale Meinhard Laksile, kes päeva tähistamise nimel pikki aastaid väsimatult ja järjekindlalt töötas.

Kuigi ettepanek kuulutada emakeele päev riiklikuks tähtpäevaks oli riigikogus arutusel olnud ka varem, kardeti tollal, et eesti keele päeva kehtestamine riikliku tähtpäevana võib olla liialt varane ning selle tähistamine ei leia rahva hulgas toetust. Nii soovitigi jääda pigem äraootavale positsioonile ning vaadata, kuidas rahvas emakeelepäeva ja sellega seotud üritustesse suhtub.

Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas 1999. aastal riigikogu liige Raoul Üksvärav, märkides: "Ettekandja arvates on emakeelepäeva kehtestamisel veel suur poliitiline tähendus. See oleks meie tugevaks demonstratsiooniks, aga ka vastukäiguks, et näidata, mida Eestis tähendab eesti keel. Ehk aitab see ka lääne asjaomastes ringkondades ning Max van der Stoeli taolistel inimestel jõuda siin toimuva suhtes paremale arusaamisele ning tulla välja reaalsusele rohkem vastavate soovituste ja nõudmistega. Lõpuks, kuid mitte tähtsuse järjekorras, ütlen, et käesolev eelnõu on üks neid eesti asju, mille ajamiseks on meid siia valitud. Ajagem seda ühisel keelel ja ühisel meelel."

Seotud lood:

Kui õpetaja Meinhard Laks pakkus saadikutele võimalust kehtestada riikliku tähtpäevana kas eesti emakeele päev või eesti emakeele ja kultuuri päev, siis leidis ettekandja riigikogus, et sellel päeval tuleks keskenduda just eesti keelele ning Eesti kultuurile võiks pühendada omaette päeva. Eeskujuks tõi ta soomlased, kes on oma keelele ja kultuurile pühendanud koguni kuus tähtpäeva.

Ometi näib, et veel tänagi puudub meil üksmeel ja selgus selles, kas emakeelepäev riikliku tähtpäevana on pühendatud kõigi eestimaalaste erinevatele emakeeltele või ootame kõigilt eestimaalastelt sellel päeval just ja ainult eesti emakeele austamist ja pühitsemist.

Riigikogu vanad stenogrammid kinnitavad, et õpetaja Meinhard Laks kogus toetusallkirju just eesti keele väärtustamiseks ning soovis, et Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva tähistataks nimelt eesti emakeele ja kultuuri päevana.

Seda enam, et rahvusvahelise emakeelepäeva traditsioonile pani 1999. aasta novembris aluse ka UNESCO. On ju rahvusvaheline emakeelepäev UNESCO poolt 21.veebruarile määratud tähtpäev "keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks". Seega võiksime ja saaksime meiegi Eestis rahvusvahelisel emakeelepäeval väärtustada emakeelena ka kõiki teisi keeli, mida eestimaalased ja teisedki rahvad maailmas emakeeltena räägivad.

Seoses kahe järjestikuse emakeelepäevaga tekib täna ka haridusasutuste pedagoogidel õigustatud küsimus, millisel päeval tuleks väärtustada kõigi rahvaste kõiki emakeeli ja millisel päeval võiks väärtustada ja tähistada vaid eesti keele - meie ainsa riigikeele kestmist ja püsimajäämist.

Kui lugeda riigikogu aastatetaguseid stenogramme, on ilmne, et tähtpäeva kehtestamisega peeti toona silmas just eesti keele väärtustamise ja hoidmise vajadust. Rõhutades, et see päev peaks omandama ühese tähenduse kui eesti keele päev, ütles riigikogu liige Lauri Vahtre eelnõu teisel lugemisel: "Jääb üle loota, et emakeelepäev, kui see meie kalendrisse raiutakse, omandab üheselt mõistetava tähenduse, mis eelnõu esitaja kõnest kuigi selgel välja ei tulnud. Asi on nimelt selles, et jutt käib eesti keelest."

Ehk ongi tänaseks jõudnud kätte aeg, mil võiksime 14. märtsi tähtpäeva nimetada ka pühade ja tähtpäevade seaduses ümber eesti keele päevaks? Et väärtustada sellel päeval oma ilusat ja imelist eesti keelt nii emakeele kui võõrkeelena? Nii kodus kui laiemas maailmas?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare