Tõe huvides tunnistan, et olen isegi ühel peol ringi käinud kanepipläru proovinud. See ei mõjunud mulle kuidagi ja rohkem pole huvi tundnud.

Legaliseerimise pooldajad püüavad tavaliselt alavääristada tõdemust, et kanep on ohtlik neile, kel on eelsoodumus skisofreeniaks. Öeldakse, et haigus on ju niikuinii olemas ning pole suurt vahet, miks ja millal see välja lööb. See on aga umbes samasugune väide nagu see, et pole vahet, kas sured täna või viie aasta pärast, sest lõpuks sured ju niikuinii.

Kriminaliseerimise pooldajad muidugi keeravad vindi kiirelt teise äärmusesse ja veavad millegipärast väga paksu joone legaalsete narkootiliste ainete – tubaka ja alkoholi – ning kanepi vahele, mis oleks justkui kordi hullem ja ohtlikum narkootikum, mis sest, et uuringud seda kuidagi ei kinnita.

Leian, et kanepi oma tarbeks kasvatamine ja omamine võiks olla täiskasvanute jaoks legaalne. Sellega võiks kaasneda koguseline piirang ning mitteametlik müük või alaealistele edasiandmine peaks olema kriminaalkorras karistatav.

Ametlik müük võiks toimuda apteekides ja seda n-ö retsepti alusel, mille saamiseks on vaja käia arsti juures skisofreeniariski hindamas. Vähihaigete ja muude raskete haigustega inimeste retsept võiks aga katta ka selliseid tooteid, mida tavakodanikule üldse ei müüda – milleks keelata tõhusat leevendust inimestele, kel on jäänud elada loetud kuud?