Kuulasin siiski vahepeal noormeeste juttu ka ning see noormees oli väga asjalik, intelligentne ja huvitav. Neil olid omad teemad, nad õppisid ühel kursusel ning ma ei hakanud end seltskonda pressima, et muljet avaldada.

Järgmisel päeval võtsin aga julguse kokku ja otsisin ta Orkutis üles. Ütlesin, et olen see tüdruk sealt peolt, et ütlesime eelmisel õhtul tere ja vahetasime veel mõned viisakusväljendid. Ta kirjutas mulle vastu.

Vahetasime veel mõned kirjad, rääkisime iseendast, hakkasime teineteisele meeldima, saime kokku ning lõpuks jäimegi kokku.

Ma siiani olen ikka mõelnud, et kohtusime ühiste tuttavate kaudu, mis on ju samuti tõsi, aga ilmselt poleks hakanud edasi suhtlema, kui ma poleks teda Orkutis üles leidnud.