Lugeja: jalgratturid ise töllerdavad autoteel samamoodi nagu jalakäijad rattateel!

Kohtan pidevalt jalgrattureid, kes sõidavad keset teed, kas siis linnas või maanteel. Okei, seaduse järgi on selleks vist tõesti õigus, aga kulla ratturid, kas te autojuhtide peale ei mõtle? Või kas te oma elu peale ei mõtle? Kõik ei ole minusugused hoolikad autojuhid, kes kõrvale hoiavad ja aegsasti pidurdavad.

Ohutu oleks jalgrattaga sõita ikka nii tee ääres kui vähegi võimalik. Mina sõidan rattaga alati tee ääres. Miks te takistate liiklust?

Teine asi, millest ma aru ei saa: maantee ääres on korralik kergliiklustee, kus ratturid saaksid kenasti ja ohutult liigelda, aga millegipärast teatud osa rattureid sõidab ikka maanteel. Miks küll? Olen kuulnud vabandust, et inimesed segavad seal liiklemist, aga nüüd saate aru, mida tunneme meie, autojuhid, kui teie, ratturid, venite meil tee peal ees.

Mõned ratturid on lausa nii kartmatud, et sõidavad kahe- või kolmekesi maanteel kõrvuti. Pole siis imestada, kui mõni roolijoodik sellised alla ajab. Miks teil, ratturitel, peab nii mugav olema? Miks te ei võiks teistega arvestada?

Nüüd jõuame järgmise probleemini: juba mitu aastat tohib jalgrattur sõita ülekäigurajast üle, kuid siin eksivad paljud ratturid. Nimelt ei oma selline jalgrattur erinevalt jalakäijast auto ees eesõigust. Lisaks peab rattur liiklema jalakäija kiirusega.

Mis toimub aga liikluses? Ratturid sööstavad kiirelt ülekäigurajast üle, täiesti suvalt, arvates, et neil on eesõigus. Olen mitme ratturiga sel teemal sõnu vahetanud ja nemad ainult ülbitsevad vastu, arvates, et neil on õigus, aga ei ole.

Spetsialistid ütlesid kohe, et see seadus on ratturitele ohtlik ja nad mõistavad seda valesti, ja täpselt nii ongi: on juhtunud hulk selliseid õnnetusi, kus ratturid jäävad ülekäigurajal auto alla ja on ise süüdi.

On ainult üks olukord, kus ratturil on ülekäigurajal eesõigus: see on siis, kui ülekäiguraja ees on vastav jalgrattamärk, mis annab ratturile eesõiguse. Siin tehke vahet ― neid rattamärke on mitut sorti, aga ainult üks kindel märk annab ratturile eesõiguse, ning selliseid ülekäiguradu on õnneks vähe.

Politsei peaks ka rattureid rohkem kontrollima hakkama. Praegu liiklevad paljud jalgratturid täiesti suvalt. Liiklen ka ise vahel rattaga, aga aastaid tagasi liiklesin ikka väga tihedalt, ja mina küll polnud nii julge, et sõita keset sõiduteed või sõita suvalt auto eest üle tee. Mina olin ja olen jalgratturina väga alalhoidlik, hoian väga teeserva, ja enne kui üle tee sõidan, vaatan hoolega, et kedagi ei tuleks.

Üks viga, mida jalgratturid veel teevad, on see, et sõidavad paralleelselt sõiduteega mööda kõnniteed ja ühel hetkel keeravad tuimalt sõiduteele ― üldse ei vaata ja sõidavad edasi. Autojuhtidele on selline käitumine aga täiesti ootamatu ja võib ratturi jaoks väga kurvalt lõppeda, kuna autojuhile ei jää lihtsalt aega reageerida.

Mõelge ikka, mida te liikluses teete, ja mõelge ka ohutusele ― me kõik liikleme samadel teedel ja peame siia ära mahtuma.