Esmaspäeva hommikul 10:30 paiku astus kaubanduskeskuse meesteosakonnas minu juurde umbes 25-aastane vene keelt kõnelev tütarlaps. Juba enne märkasin, et üks tütarlaps tuleb kiirel kõnnakul mulle järele ning vaatab mind. Mõtlesin, et eksin ning läksin rahulikult edasi endale kevadeks miskit huvitavat vaatama. Astudes edasi, kuulsin, kuidas keegi kontsade klõbisedel mulle kiirel sammul läheneb. Mõtlesin, et inimesel on kiire ning astusin natuke kõrvale. Kontsaklõbin vaikis ning naise ütles mulle "zdravstvuite". Tervitasin vastu.

Järgnes umbes selline vestlus (vene keeles):
"Teil on kiire?"
"Mitte väga, aga 11:30 pean olema äärelinnas," vastasin mina. Mõtlesin, et ta vajab mingit abi, küsib 10 krooni vms.
"Aga kuhu teil kiiret on? Lähete lennuki, rongi või laeva peale?"
"Lähen ühte teise kaubanduskeskusse, kuna pean seal ühe inimesega kohtuma."
"Selge!" märkasin, et naise silmad olid kuidagi natuke klaasistunud. Küsisin, et kas ma peaksin teda tundma?
"Mitte eriti."
Ma ei osanud ka enam miskit kosta ning astusin väikese sammu tagasi.
"Mis kell on?" küsis naine.
Võtsin telefoni ning kell telefonil näitas pool üksteist. Ütlesin talle.
Kuna kella küsimine tundus natuke kahtlane tegevus, siis hakkasin mõtlema
lahkumisele. Ilmselt minu lahkumise plaanist aru saades, küsis naine:
"Aga äkki tegeleks natuke seksiga?"
Keeldusin ning me läksime lahku.

Paar minutit hiljem nägin teda teise korruse WC-de juurest välja minemas.

Tütarlapsest. Keskmist kasvu, kõhna kehaehitusega. Seljas miniseelik. Mingi jakk mingi pluusi peal. Šatäänid juuksed. Isenesest kena naine. Aga silmad tundusid ähmased. Vanuse suhtes olen väga kõhklev, aga ütleks 23-25. Aga ta võis olla ka 19. Tema silmad ajasid ikka päris segadusse. Sellest tulenevalt olengi kasutanud tema kirjeldamiseks sõnu "naine" kui ka "tütarlaps".

Pärast üritasin analüüsida, aga pigem sattusin segadusse. Natuke liiga naljakas kogemus kodulinnas.