Kommunismiajastul polnud informatsioon oluline, kuna inimestel polnud lihtsalt vaja teada, kui palju maksis näiteks naftabarrel maailmaturul või kui suurt ülevõtmist kavandab Ameerika autohiiglane General Motors. See oli Nõukogude inimesele väärtusetu info, kuna sellega ei saanud mitte midagi peale hakata. Nüüd tähendab selline info aga väga palju, ning kellel on erinevate tehingute kohta kõige rohkem infot, sellel on ka raha ja võimu.

Tänapäeva suure infotulva juures tuleb osata eristada infot mürast. Vaadates näiteks ajalehti või televisiooni, siis olulist infot on seal tegelikult üsna vähe. Enamjaolt on tegemist kas kaudsete uudistega, mis meid otseselt ei puuduta, või siis hoopis meelelahutusega, mis küll rahustab meie aju, kuid ei pane meid mõtlema.

Infoajastu levikuga on üha rohkem uksest ja aknast sisse tungimas ka massikultuur, mis oma olemuselt pole midagi erilist ega sügavat. Pigem on tegemist eelkõige taustamüraga, mis mõtlevast inimesest läheb kiiresti mööda.

Tuntud autor Nassim Taleb väidab oma menuraamatus "Must luik", et igapäevaselt ajalehtede lugemine võib muuta meid rumalamaks ning hoopis vähendada meie arusaama maailmast. Mis juhtuks, kui loobuksime igapäevaselt ajalehtede lugemisest ning hakkaksime hoopis raamatuid lugema? Tõenäoliselt poleks me nii närvilised, emotsionaalselt tasakaalutud ning meie kujutlusvõime paraneks oluliselt.

Niisamuti on ka televisiooni ja internetiga. Inimesed seavad oma päevaplaane selle järgi, mis õhtul telekast tuleb, aga siinkohal tekib küsimus: kas televisioon on loodud inimese jaoks või inimene televisiooni jaoks?

Ka interneti kasutamine näib rikkuvat inimeste omavahelisi suhteid, sest kes oleks osanud 20 aastat tagasi arvata, et igapäevaselt veedavad inimesed suhtlusvõrgustikes rohkem aega kui üksteise seltsis olles? Ka nutitelefonist on saanud kultusese, mida pingsalt nina ees hoitakse ja seda isegi siis, kui sõpradega väljas ollakse! On see siis normaalne?

Tänapäeval on meil ümberringi nii palju segavaid faktoreid, et inimesed kipuvad arvama nagu oleks telekast või internetist tulev tõeline ja nende enda elu võlts. Selleks, et mitte "võlts" olla, hakatakse riietuma nii nagu telekas näidatakse. See aga muudab inimesed üha isikupäratumaks ja ühesugusemaks.

Aeg on ainuke taastumatu ressurss. Mida rohkem me elame teiste elude järgi, seda vähem aega jääb meil enda eluks. Arvestades inimkonna ajalugu, möödub üks eluiga silmapilguga. Oluline on, mida selle hetkega jõutakse ära teha.