Liiklusega on asi lihtne. Läheme ajas kolmkümmend aastat tagasi ja taastame kõige õiglasema karistussüsteemi, mis olla sai. Taastame talongi. Hoian seda praegugi alles. Sellel on üles loetletud kuus rikkumist:
1) kiiruse ületamine;
2) mõõdasõidu reeglite rikkumine;
3) ristmiku ületuse järjekorra rikkumine;
4) sõiduridade valiku ja mõõdasõidu reeglite rikkumine;
5) valgusfoori signaalide eiramine ja
6) erisignaalidega varustatud sõiduki liiklemise takistamine.

Igat eelloetletud rikkumist oli ilma TRAHVITA võimalik toime panna kolm korda. Miilits luges sõnad peale ning tegi talongi augu. Kui ükskõik millise rikkumise eest oli korjanud kolm auku, oli juhtimisõigus automaatselt selleks korraks lõppenud. Liiklema sai asuda pärast rahatrahvi tasumist ning liikluse teooriaeksami sooritamist. Asi toimis, kõiki koheldi võrdselt.

Tänasel päeval võiks ka niiviisi olla. Ja et asi ei tunduks jällegi ülekohtusena, võiks trahv olla kõigile ühe suurusega. Siis ei tunne inimene, et riik talle ülekohut teinud on. Seevastu liikluse teooriaeksam võiks olla näiteks 1500 eurot. Kui mitmendal korral sa sellest läbi saad, oleneb juba sinu enese inteligentsusest. Esimesel, viiendal, kaheksandal - ise tead. Eksami hind oleks muutumatu suurus - 1500 eurot. Selline kasvatusviis oleks kordades tõhusam kui praegune menetlusele ja kohtus vaidlustamisele keskendunud naljategemine.

Millegipärast lihtsat ja tõhusat süsteemi ei taheta, ehki sellest on räägitud pea kogu taasiseseisvuse aja. Tõrksuse taga võib aimata juristide karvast kätt, kes kaotaksid hulga sissetulekut. Pole ju üksiku augu puhul nagu vaidlust mõtet üldse algatada ja liikluseksami mittesooritamise puhul saab süüdistada vaid oma lolli pead.