Asi selles, et ilusa ilmaga oli mul lodža uks pärani lahti, et päike otse tuppa paistaks, kui läksin korraks kööki teed tooma. Kui tagasi tuppa jõudsin, pidin äärepealt tassi käest pillama: peaaegu keset tuba istus orav ja sõna otseses mõttes jõllitas mulle otsa! Ta oli nii nahaalne, et hakkas end uksest välja "sättima" alles siis, kui lähenesin talle nii, et oleksin vabalt võinud talle saba peale astuda!

Täna oli aga sombune ja kardinad akende ees, kui järsku hakkas rõdul meeletu möll. Vaatan siis välja ja mida ma näen: 4 (neli!) oravat kolistavad lillepottide vahel ja ajavad teineteist taga, küll pottide vahel kui ka mööda seina ja võre! Siis otsisin oma seebika välja ja sättisin võre külge 2 kuivanud mustaleiva koorikut. Ja ei kulunud palju aega, kui üks orav oligi tagasi. Seegi oli nii julge, et ei teinud teist nägugi, kui ma rõduukse lahti tegin ja filmisin teda praktiliselt 30 sentimeetri kauguselt, lausa poseeris mitu korda!