Eluase on meie kliimas absoluutne prioriteet ning sellest pole võimalik loobuda. Muu luksuse võib finantsraskuste korrral minema visata, aga eluase ja toit on asjad, millest loobuda ei saa.

Mujal maaimas on üürimajad, mille omanikud on harjunud sellega, et vahel tekivad inimestel raskemad ajad ning üür viibib. Makseviivitused on üürituru spetsiifika, millega üüriäris tegutseja peab arvestama. Nagu põllumees peab arvestama vastiku ilmastikuga ning sõjaväkke astuja peab arvestama, et tema töö on ohtlikum kui raamatukoguhoidjal.

Täieliku parasiidi vastu pole muidugi mingit rohtu peale väljatõstmise, aga kasvõi Tallinna üürikomisjoni otsused on netis vabalt saadaval ning igaüks võib neid lugeda ning veenduda, et enamik väljatõstetutest on võlgu vaid mõne kuu üüri ning püüavad maksta, kuidas suudavad.

Seadus sätestab ju, et välja võib tõsta, kui üür on võlgu üle kolme kuu. Seadus ei defineeri, kui palju sa täpselt võlgu pead olema ning kui sa oled kolm kuud järjest maksepäeval kasvõi ühe euroga viivises, siis tekib seaduslik alus su välja tõstmiseks. Ülalmainitud üürikomisjoni otsustega võib igaüks tutvuda ja veenduda, et üürileandjad kasutavad seda, kuidas suudavad.

Aastaid mittemaksev puuk on üsna haruldane ja meedias üles haibitud nähtus, et suht lambist välja tõstmisele natuke positiivsemat imagot luua.