Eelmise ühiskonnakorralduse pärandiga on paljudel eestlastel kaasas suhtumine, et hea raha on kurjast. Kahjuks kannavad nad selle õpetuse üle oma lastele ja need enda omadele. Miks antakse edasi just sellist suhtumist, on minu jaoks müstika. Miks ei julgusta vanemad oma lapsi võtma raha ja teenistust kui soorituse tulemust, mitte eeldust soorituseks? Võib-olla on neid ennast tarvis harida?

Igatahes ei ole selles mitte midagi paha, kui värske ja maitsev kodumaine juurvili on turul mõnevõrra kallim kui poes. See ei ole ahnus, kui vilja kasvataja head raha teenib. Las ta teenib. Teid aitab kõige vähem vingumine, kui palju mingi kaup maksab. Kui kellelegi tundub, et tal on põhjuks põllumajandajat kadestada või et too teenib lausa ülekohtuselt hästi, siis julgustan kõiki sama asja proovima. Umbkaudsete arvutuste järgi peaks hooajalise kurgikasvatusega juba teisel aastal kasumisse jõudma! See pole sarkasm! Julgustan tõepoolest midagi proovima! Tulemus üllatab teid.

Ka riigikogulased ei saa ülemäära kõrget palka vaid kõigest korralikku. Töö efektiivsus, kuluhüvitiste otstarbekas kasutamine, eripensionid ja kõik muu taoline on teine teema ja usun, et enamik meist ei ole pädevad seda mõõtma. Palk kui töötasu ei ole Eestis mitte kellelgi liiga suur. Isegi mitte sellel, kes juhib kogu Eesti energiaga varustamist. Peamine, et ta teeks seda kvaliteetselt ja efektiivselt. Jah, saate õigesti aru: hr Liive saab väga head raha, kuid mitte liiga head raha.

Lõpuks siis naised, kes tahavad hästi teenivat meest. Ka seda ei ole mõtet naistele pahaks panna, sest minu kogemuste järgi tähendab see enamiku naiste jaoks lihtsalt korralikku teenistust, millega kaasneb sagedamini ka mehe suurem enesekindlus. 500 euro suuruse palgapäeval makstava kommiraha sisse on kodused pinged juba sisse kirjutatud. Ma ei kujuta ette, kuidas sellega näiteks lapsi peaks kasvatama.

Jah, Eesti palgad on väiksed ja paljud tööd võimaldavad vaid virelemist – see on tõsi. Kuid majanduse käekäik ja oodatav kasv on eraldi teema. Praegu räägin ma kommunismiajastu pärandist: kadedusest, kui kellelgi teisel läheb paremini.

Ärgem õelutsegem nii palju. Parem mõtleme, kas meil äkki neilt midagi õppida ei ole? Äkki me ei peagi ootama, kuni miinimumid ja toetused tigusammul ülespoole venivad, vaid saaksime ka rutem oma elujärge parandada. Rohkem raha teenida? Ja kui see meile osaks langebki, siis on see ju väga tore, eks? Suure töö vili, mille oleme kindlasti täies mahus välja teeninud. Samamoodi on selle põllupidajaga, kes kurke müüb.