Lugeja: Eesti meditsiinisüsteemis jagatakse raha haiglajuhtide parteilisuse järgi

Tänaseni ei ole võimalik näha tabelit selle kohta, kui palju on haiglad euroraha saanud ja kui otstarbekalt seda on kasutatud. Kuna nii haiglate nõukogudes kui ka haigla tegevjuhtide hulgas on palju erakondade liikmeid, siis võib arvata, kellele seda rohkem on jagunud, kirjutab Delfi lugeja vastuseks doktor Raul Niine arvamusloole.

Doktor Niine teadmatus sellest, kuidas raha jagamine Eesti meditsiinisüsteemis käib, paneb käsi laiutama. Maksumaksjate sotsiaalmaksust koguneva raha jaotab haigekassa lepingutega haiglatele, hooldusasutustele (nende võrk on meil välja arendamata ja seal osutatakse ka erateenust rohkem) ja muidugi FIE-dest perearstidele.

Haiglatel on nendele lepingutega antud summa piirides õigus otsustada, kui palju läheb ravijuhtudeks, kui palju olemasoleva infrastruktuuri parendamiseks ja uute diagnostika aparaatide jm taolise ostmiseks. Sellise süsteemi puhul on oluline rõhutada, et haiglad konkureerivad omavahel, ikkagi turumajandus! Olen kuulnud üht haiglajuhti aastaid tagasi kurtmas, et kui oleksin võtnud vajaliku kapitaalremondi, poleks haigete raviks raha kuigi palju üle jäänud. See haiglajuht otsustas tol korral patsientide kasuks, kuid varem või hiljem tuli kapitaalremont ikkagi ette võtta.

Tavaline on see, et aasta teisel poolel hakkavad haiglad pöörduma haigekassa poole lisaraha saamiseks, sest vastasel korral ei ole võimalik enam patsiente ravida . Arstide palgad sõltuvad sellest, kui palju on haiglal patsiente, (ravijuhtumeid) ja kui palju on raha selle peale kulutamiseks.

Tänaseni ei ole olnud võimalik näha tabelit selle kohta, kui palju on haiglad (igaüks eraldi) euroraha saanud ja kui otstarbekalt seda on kasutatud. Kuna nii haiglate nõukogudes kui ka haigla tegevjuhtide hulgas on palju erakondade liikmeid, siis võib arvata, kellele seda rohkem on jagunud. Selget ülevaadet ei ole ka selle kohta, milline on haigla pidajate ehk omavalitsuste panus sellesse. Lisaks nendele on meil ka "päris" erahaiglad, kes samuti haigekassast raha saavad.

Selge on aga see, et igal aastal uuendatavate lepingute süsteemile rajatud meditsiinisüsteem ei saa põhimõtteliselt olla turvaline ei töövõtjatele ega patsientidele. Riigi ülesanne oleks selliste valdkondade, nagu tervishoid, haridus, julgeolek turufundalismist tulenevate kriisidega seotud riskide maandamine. Seda ei ole aga soovitud teha. Haigekassa tagavarad võeti hoopis riigikassa kontrolli alla, jne.