Lugeja: autokoolis õpetatakse küll, et kiirus tuleb valida vastavalt teeoludele, aga mõnele ei jõua kohale

Eilne laks Jõelähtmel oli selge õppetund: talvel peaks olema kiirus kuni 90 km/h. Aeg oli enne kella 8, tee pime, pikad kolonnid Tallinnasse tööle minejatest. Teehooldust kiruvad kõik, seda oskab eestlane imehästi. Mina ka kirun. Mis aga puudutab teede soolamist, siis see on kahe otsaga asi. Kohati muudab see teid hoopis libedamaks.

Kui soola on pandud plusskraadidega, siis tekib sellele -7 juures kiht klaasi, mis on nii libe, et isegi uute naastrehvidega on keeruline sellest kinni hoida. Eriti kui kiirus on juba 100 ringis, mida meie liiklejad peavad enamikul trassidel loomulikuks.

Hommikuti olen viimasel ajal korduvalt sõitnud teel, mida katab klaasjää, mille peal on omakorda vesi. Pidurist hoian heaga eemale, ikka käiguga pidurdan. Tänapäeva automaatkastidega autode puhul peaks aitama see, et võtad jala gaasilt maha.

Teehoolduses peaks olema suurem rõhk lumekoristusel. Seal, kus sõidavad suured, ilma naastrehvideta autod, on vajalik frees.

Trassidel aga võiks inimesed vahel ka spidomeetrit vaadata. Talvel ei ole vaja sajaga sõita, eriti hommikuti. Näen pidevalt suuri kaubaautosid kihutamas üle 100 km/h. Ma tean, et kaubaga on kiire ja laev läheb jne, aga ehk varute siis natuke rohkem aega? Soomes ja Rootsis te niikuinii üle 80 km/h ei sõida.

Naljakas, kuidas suvel on alati hulk inimesi, kes sõidavad kuiva tee ja selge ilmaga 75 km/h ja täpselt sama palju on talvel neid, kes tarbetult kihutavad. Autokoolides õpetatakse ikka ja jälle, et kiirus tuleb valida vastavalt teeoludele, aga mõnele lihtsalt ei jõua kohale.