Heaoluühiskonnas ei ole selliseid probleeme. See probleem on vaese ühiskonna probleem ja mitte ainult see. On veel palju muid tegureid. Eelkõige suhted inimeste vahel ja mitte ainult mehe ja naise vahel, vaid tööandja ja tema käsilaste vahel. Samuti erineva vanusega generatsioonide vahel.

Noored suhtuvad ülbusega vanemate inimestega suheldes. Ma töötasin pikka aega ühes välisriigis, kus elu oli tunduvalt odavam ja ka inimeste omavahelised suhted normaalsemad, kui välja jätta see, et välismaalasi ei armastata. Ka ülemused suhtuvad alluvatesse lugupidamisega ja seal ei olnud tahtmistki alkoholi peale mõelda. Tagasi Eestisse tulles ja kogedes seda, milline suhtumine on siin, siis käsi haaras ise pudeli järgi.

Kui sul ikka vinget autot, maja põllu peal ning pangalaenu pole, siis oled üks suur lennuvõimetu lind nimega sitavares. See inimeste liigitamine vara järgi on üks suur kurja juur. Kui sul on vara, siis oled sa inimene. See pidev toonitamine edukusele ja rikkusele teebki ühiskonna haigeks, see algab juba maast madalast ja kandub edasi kooli ning eluteele.

Ime siis, et alkohol muutub päästerõngaks, et mõnekski hetkeks põgeneda oma maailma, kus sul ei ole templit otsa ees, et sa oled sitavares.

Hea lugeja! Kuidas saaks seltskonnas tavasid muuta nii,et tuttavaid ja sõpru keelitatakse vähem jooma? Mis on need pidepunktid või hea seltskonna nipid? Jaga neid meiega aadressil rahvahaal@delfi.ee!