Küll on olemas faktid olematust palgalõhest 80ndatest aastatest, kui toimus selline tore suvine üritus nagu TPL (Töö- ja Puhkelaager). See tähendas tööd enne lõunat ja puhkust pärast seda. Töö sisu oli peamiselt kõplamine, st kõblas käes rohimine ja harvendamine kas peedi-, kapsa- või kaalikapõllul. Vaod mõõdeti ära, igal meetril oli oma hind ja palka saime selle eest, kui palju lõpuks meetreid kogunes, mitte selle eest, kas oled poiss või tüdruk, noorem või vanem – kõik olid võrdsed.

Kas mitte ei taandu paljud meie tänapäeva tööd sellele samale kõplamisele, st tulemusega üheselt mõõdetavale alale? Mis palgalõhest me siis räägime – seda ju pole. Olgu, ühega olen nõus: paljud tööd ei ole mõõdetavad, lepitakse kokku tunni- või kuupalk ja siin saab ebavõrdsust olla küll. Naised peavad – nagu kõik tööotsijad – ennast natuke kurssi viima antud töö palgatasemega, sest kui tahad kindlasti tööd saada, siis ei tohi küsida liiga palju. Samas pole mõtet ka liiga odavalt enda tööaega müüa.

Pottsepad teevad enamuses tükitööd – konkreetsele ahjule, pliidile või kaminale lepitakse kokku summa ja töö läheb lahti. Mis teie teeksite, kui teile soovitatakse head pottseppa, kelleks osutub naine! Te ei lähe ju kauplema a la: "Siin ootamatult teie sugu selgus, ehk saab ikka lõpphinnast veerandi alla?!". Soovitajale ju ka ei ütle: "Ma tahtsin ju pottseppa, mitte mingit naist!" Või ikkagi öeldakse-suhtutakse nii – kogu asi selles ongi?

Veel sellest TPL-ist. Mul on meeles, et olin ise päris esirinnas, st palgapäeval olin suurimate palkade saajate hulgas, vist isegi teisel kohal. Esimesel kohal oli aga minu klassivend, kes tõesti "pani hullu" - kõplas nagu segane, sest kui tema ühe vao lõpetas, siis suurem osa oli alles poole peal...Palgalõhe tekkis hoopis ootamatust kohast. Kolhoosis oli palgapäev ja raha maksti kontoris kassast. Minu klassivenna palgasumma oli nii suur, et traktoristid said ikka päris pahaseks, kui sellest kuulsid, et mingi naga nendest rohkem palka sai! Traktoristide seas oli ka üks naine ja oleks huvitav tõesti teada, kas tema sai selle eest vähem palka, et ta oli naine? Tööd tegi ta küll "täie rauga", pigem isegi rohkem, kui mehed. Silma jäi see teisel õpilaste iga-aastasel tööüritusel – kolhoosi kartulivõtul sügisel

Lõpetuseks. Selle TPL-iga joonistas välja mitme aasta jooksul üks kindel "skeem": rohkem tööd suutsid ja tahtsid teha poisid – palgasaajate esikolmik oli alati nende päralt. Miks – kas juba alateadlikult väljakujunev palgalõhe? Ei, asi on tegelikult väga lihtne. Võtame näiteks spordi, kus numbrid ei valeta: naised on juba aegade algusest saati loodud nii, et nad on füüsiliselt nõrgemad – vaadake meeste ja naiste maailmarekordeid ühel ja samal alal ning kõik saab selgeks. Ja silmas pidasin füüsilist rasket tööd. Vaimsetel aladel, näiteks romaani kirjutamine, on algseisud nii naistel kui ka meestel võrdsed.