Lugeja: aga kes hoolitseb meie endi kodutute eest?

Saabuvad pagulased saavad näiteks kopsaka üüritoetusega korteritöötukindlustuse, keelekoolitused; erinevad ettevõtted valmistavad tekke ja patju, isegi moodulmaju ehitatakse. Jube palju on ka inimesi, kes lihtsalt pakuvad ennast pagulastele appi. Kõigil käib kibekiire töö, et saaks aga head inimest mängida.

Selle kõige juures ei tasu aga unustada, et...

• Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest
• Eestis elab absoluutses vaesuses pea iga viies laps, see on üle 45 000 lapse. Kui absoluutses vaesuses elavatele lastele lisada ka vaesusriskis elavad lapsed, puudutab vaesus enam kui 63 000 last
• Sügavas materiaalses ilmajäetuses elas 2011. aastal 22 200 last ehk 9% kõikidest alla 18-aastastest lastest
• 2014. aastal elas iga teine töötu suhtelises vaesuses ja iga kolmas absoluutses vaesuses. Vaatamata sellele, et püsiv töökoht vähendab vaesusesse langemise ohtu kõige enam, tuleb vaesust kogeda ka paljudel palgatöötajatel. 2014. aastal elas 8% palgatöötajatest suhtelises vaesuses, neist 2% absoluutses vaesuses
• Materiaalses ilmajäetuses (loe: kodutud) elavatest inimestest on ainuüksi Tallinnas 11,9% selliseid, kelle ööd mööduvad tänaval
• 4,5% koguelanikkonnast elab sügavas materiaalses ilmajäetuses (loe: kodutud)
• Avalik-õiguslik telekanal ETV kerjab igal aastalõpul inimestelt raha elutähtsate aparaatide ostmiseks, sest riigilt ja erinevatelt riigiinstitutsioonidelt pole mingit toetust lihtsalt ette nähtud. Aparaadid, ilma milleta inimesed lihtsalt surevad. Lapsed surevad
• Valdaval enamusel pagulastest pole plaaniski tööle hakata

  Kes hoolitseb eestlaste eest Eestimaal? Kes pakub meie endi kodututele elukohta ja sooja tekki? Kes täidab vaesuses elavate laste kõhud? Kus on abipakkujad siis, kui meie kõrval, meie endi ligimesed on sattunud ühel või teisel põhjusel elu hammasrataste vahele?