Loe, millega võib lõppeda ajateenistuse paaniline vältida üritamine!
Lugeja: Räägiksin jutu, mis loodetavasti paneb mõtlema noormehi, kes plaanivad ajateenistuses omale haigusi välja mõelda. Minu rühmas oli noormees, kes hakkas omale teenistuse jooksul haigusi välja mõtlema. Küll tal oli jalgadega probleeme, siis kätega ning seljaga. Need aga mehele "edu" ei toonud.
Mõni kuu enne reservi tuli noormees lagedale uue murega, et ta ei suuda Kaitseväes vaimselt hakkama saada ja hakkas "hullu" mängima. Järelikult tuli tal see hästi välja, ta saadeti ravile Paldiski mnt-l olevasse asutusse ja kui ta sealt tagasi tuli, oli reservini aega umbes 2 nädalat.
Mees läks koju paberitega ja rikkus oma edasise tuleviku. Meie ootasime kenasti 2 nädalat veel ja saime reservi minna pea püsti.
Lugeja: Olen 21-aastane noormees. Mina lähen tuleval kolmapäeval 2. juulil Jõhvi Viru Jalaväepataljoni.
Alguses, kui sai käidud arstlikus kontrollis, siis oli kõik korras ja suunati Jõhvi. Minul selle vastu midagi polnud. Kaitseväest ma ei tea suurt midagi, sellepärast lähengi sinna suure huvi ja kerge hirmuga, sest olen natuke ülekaaluline ja algus võib olla raske. Trennimees pole kunagi olnud. Käsisin tööl täiskohaga ja kui Kaitseväest tulen, siis jätkan samas firmas ja sama kohapeal. Igatahes ootan huviga mis need 11 kuud ette toovad.
Lugeja: Olen 21-aastane noormees, kellel on ajateenistus läbitud 2 aastat tagasi ja hetkel olen tegevväelane. Mäletan, et kui mina käisin arstlikus komisjonis, siis oli vaid mõni üksik noormees, kes lootis pääseda ajateenistusest. Kuid siiski enamik soovis seal ära käia ja see kadalipp läbi teha, kuna teenistusse soovis nii mõnigi minna seetõttu, et sai omale tasuta C-kategooria load teha.
Ajateenitusse läksin ma vabatahtlikult, kuna varem või hiljem oleks tulnud seal ära käia. See on ka kohustus, mida võiks iga noormees siiski täita. Pole seal hullu midagi, kui sa ise pole just looder ja viitsid natukene pingutada. Kui sa ikka pole elus mingil etapil pidevalt füüsilist tööd teinud, siis algus võib jah pisut raske olla, aga sellega harjub igal juhul ära. Eks endal oli nii mõnigi kord raskemaid aegu, aga tuli leida enda jaoks see motivatsiooniallikas, mis aitas vastu pidada. Kindlasti peale 3 kuud oli hea motivatsioon külalistepäev ja eriti linnaluba.
Kindlasti ei tasuks hakata endale iga pisema häda korral kohe laatsaretist mingi režiimi küsima. Päris palju kasutatakse neid mehi ära päevnikena, kes on olnud mingil režiimil ja pole teistega asju kaasa teinud. Seda selleks, et linnaloale saaksid need mehed minna, kes on kõik korrektselt kaasa teinud ega pole mingi jamaga hakkama saanud.
Igal juhul soovitan ma kõigil, kellel on võimalik käia, see teenistus läbida. Leiate seal omale nii mõnegi hea sõbra. See aeg on lõpuks seda väärt!
Teemakohaseid kirju ootame noortehaal@delfi.ee!
