Eelmise aasta augustis läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal saavutas viienda koha endine välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet, kes sai toona 5,9 protsenti häältest. Värskes, tänavu veebruaris läbi viidud küsitluses aga pidas Paeti parimaks võimalikuks presidendiks ainult 3,7 protsenti vastanuist, seega on tema populaarsus kahanenud umbes 37 protsendi võrra.

Mullu Paetile napilt alla jäänud Tallinna linnapea Edgar Savisaare toetus on poole aasta jooksul vähenenud alla nelja protsendi: enne oli see 5,7 protsenti, nüüd on 5,5 protsenti, seega on Savisaar enda ametist kõrvaldamise kiuste napsanud Paetilt viienda koha potentsiaalsete presidentide edetabelis.

Neljas ja kolmas koht on täpselt samade meeste käes, nagu pool aastat varemgi, kuid selle aja jooksul on nad mõlemad populaarsust kaotanud. Jüri Luike toetas augustis 7,9 protsenti vastanuist, nüüd aga 6,6. Indrek Tarandile hoidis toona pöialt 13 protsenti lugejaist, nüüd aga 10,5. Toetust on kaotanud ka suvine favoriit Siim Kallas, kelle poolt oli augustis 21,1 protsenti, nüüd aga on 18,5.

Tundub, et kõikide meeste kaduma läinud hääled on kokku korjanud üks naine – meie välisminister Marina Kaljurand, kes on kasvatanud oma poole aasta tagust 16,6 protsendist toetust märkimisväärse 29,3 protsendini. Seega on Kaljurand tõuganud populaarsuse tabeli esikohalt Siim Kallase ja kasvatanud oma toetust rahva hulgas tervelt 77 protsendi võrra.

Toetusprotsent meie nimekirjast välja jäänud isikutele on püsinud poole aasta jooksul peaaegu täpselt sama – nii augustis kui ka veebruaris vastas umbes 13,5 protsenti rahvast, et lemmikkandidaat on keegi muu, keda meie küsitluses valida ei saa. Kommentaariumides on puuduvate valikutena mainitud korduvalt nii Mart Helmet, Jaak Jõerüüti kui ka Indrek Neivelti.

Nii nagu mullu augustis, leidub ka praegu ainult kolm inimest, kelle saamist Eesti presidendiks toetab üle kümne protsendi Delfi lugejaist: Indrek Tarand, Siim Kallas ja Marina Kaljurand.