Lilija Medvedeva: paljud inimesed ei kujuta ette elu ilma internetita, aga elu elektrita?
Ehtekunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Tanel Veenre ütles: “Olulised elukutsed pole enamasti ühiskonna ja eakaaslaste poolt väärtustatud, ihaldusväärsete ametite tipus troonivad raha ja tuntusega seotud ametid ettevõtjatest popstaarideni. Mulle väga läks korda Artur Taevere sõnavõtust kurb tõdemus, et noored ei taju oma tegemisi tähendusrikkana. Ning see on juba ühiskonna, mitte noorte probleem.”
Noorte Hääl alustab lugude sarjaga “Olen uhke!”, kus sõna saavad Eesti noored, kes räägivad oma tööst ja selle väärtustamisest.
Mulle meeldib mu elektrik-automaatiku eriala? See pakub palju pinget ning edasises elus saan kasutada oma teadmisi nii mitmel erineval viisil. Üheks viisiks on muidugi tööle minna ja kasutada oma teadmisi tööd tehes. Iga tööpäevaga õpib midagi praktilist juurde, mida koolis ei õppinud. Miks siiski just see eriala?
Mulle meeldib, et saan teha midagi ise. Oma kätega tehtud töö, see annab sellise tunde, nagu saaksin kõigega hakkama. Tahan tegeleda millegi huvitavaga, mulle ei paku pinget ei kudumine ega arvutiga tegelemine. Mulle meeldib särts! Tänu särtsule on inimestel kodus mugavam, inimestel on olemas valgus, soe vesi jne. Mida me tänapäeval ilma elektrita teeks? Elekter pakub mugavusi, millega inimesed on ära harjunud. Paljud inimesed ei kujuta ette elu ilma internetita, aga elu ilma elektrita?
Kord kui väike olin ja meil kodus elekter ära läks, olin paanikas sest ma ei saanud oma multikaid näha. Mida mu isa selle jonni peale tegi? Ta tegi minu jaoks võlutrikki, ta tõi elektri tagasi. Ja kui küsisin kuidas, siis isa sõnas võlu sõna “generaaator”. Isa seletas siis mulle, et generaator muundab ühte energiat (mehaanilist energiat) teiseks, ehk tänu sellel, et isa valas generaatorisse kütust, saime meie koju elektri tagasi.
Väiksena jäi mul muidugi nägemata, et generator ei töötanud mitte ainult kütuse toimel. Kuid see võlutrikk meeldis mulle. Tahtsin samasuguseid trikke teha, nagu mu isa. Trikke nagu kaablite ja pistikute vahetus või elektrikilbi montaaž. Mul tekkis huvi selliste asjade vastu, algul õpisin automaatikat ja nüüd elektritehnikat.
Mulle meeldib mu eriala see aitab inimeste elu mugavamaks teha ja mina saan seda teha oma kätega. Huvi kasvab iga päevaga, mida rohkem ma õpin, seda huvitavamaks läheb. Mul on ees veel kaks aastat õpinguid ja ma soovin veel edasi õppima minna. Kuigi elektritehnika eriala valik šokeerib paljusid inimesi, et miks sa valisid nii meheliku ameti? Aga miks ma ei või? Kõik inimesed pole ju ühesugused!
Ma tahan erineda teistest ja elektritehnika eriala on huvitav ja selle õppimisel avanes mul nii palju võimalusi. Olen saanud töötada tehases, kus sain rakendada kõiki oma teadmisi - nii teoreetilisi kui ka praktilisi. Ja mis kõige tähtsam, kui saad õppida midagi juurde, see kasvatab inimest ka seest poolt tugevamaks.
Miks ma olen oma eriala üle uhke? Sest selle erialaga ma ei jää kunagi seisma ühele kohale, mul on alati võimalus jõuda kuhugi kõrgemale. Isegi tööd tehes on, midagi juurde õppida, ma ei saa vaid vana rasva peal edasi liuelda, pean õppima ja tundma huvi tänapäeva uudsete tehnoloogiate vastu.
Eriala, mis pakub inimestele nii palju erinevaid võimalusi, kuidas siis uhke mitte olla oma eriala üle? Mina olen uhke oma eriala üle!
Tahad oma loo kaudu teisi inspireerida? Kirjuta noortehaal@delfi.ee!
