Lastetoetuste tõstmine alates kolmandast lapsest on naeruväärne!
Loen siin artikleid sellest lastetoetuse tõstmisest ja imestan, et kas need meie kallid riigimehed ei tea, kui palju oleks reaalselt abi vaja ka perekonnas, kus kasvab ka ainult üks laps? Mina olen samuti lapsevanem, hetkel küll saan suurepärast emapalka, aga ühe kuu pärast on see ka lõppemas. Mõtisklesin siin selle üle, et kuidas siis meie pere elu saab detsembrist olema.
Mu mees teenib umbes ligi 550 euri kuus palka kätte, minu sissetulek on null, lapsetoetust hakkame saama kokku umbes 95 eurot kuni noorema lapse 3-aastaseks saamiseni, suurem käib lasteaias, väiksem läheb järgmisest aastast. Oleme pidanud tänu sellele, et mu töökoht koondati, kui ma lapsehoolduspuhkuselt naasin, pidanud kesiselt elama (sest inimestel on vaja muid makse ka maksta peale kommunaalide, nagu näiteks laenud ja telefoniarved jne). Juba ainuüksi esimese lapse lasteaeda panek oli suur väljaminek - 56 eurot lasteaiamaks kuus sealhulgas lapsevanema omapoolne osa ning söögiraha. Sellele lisanduvad lapse riided (mida ostame ainult kasutatud riiete poest, sest muidu ei jääks absoluutselt söögiraha alles), lisaks veel igasugused viirushaiguste rohud (mis on paratamatus, kuna olenemata lapse tugevast tervisest kuni lasteaeda minekuni, on ta lasteaias käies iga kahe kuu tagant nädal aega köhas ja nohus või hullem kõhuviiruses ja ka gripis). Lisaks igasugused lasteaia teatrid, kasvatajate sünnipäevakingitused, eksursioonid, salvrätid, telefonikaardi rahad, printeri tindi rahad jne.
Kokku on ühe lapse pealt kulud juba hiiglama suured ja kahjuks juhtus nii, et ei saanud õigel ajal pillide peale ja ainult üks kord vedas kaitsevahend alt ja ootasingi teist last. Just oli kõik hästi, sain tööle jälle ning käisin koolis, kaalusin isegi aborti, sest teadsin kui kulukaks läheb veel teise lapse saamine. Õnneks minu hell süda viskas abordi mõtte kohe peast, sest ei oleks suutnud süütut last enda sees tappa vaid selletõttu, et meie perel piisavalt raha pole.
Saimegi teise lapse, detsembris ootab ees emapalga lõpp (mis oli miinimumpalk, sest vahepeal kaotasin töö, kuid isegi see oli taevaõnnistus, kulud teise lapse imikueale olid meeletud, ainuüksi viirushaiguste ja gripi ravi, lisaks riided), edasi peame elama nii 95eurose lastetoetusega kuni esimese lapse kolmeaastaseks saamiseni, sealt edasi 38-eurosega. Sellest siis ei piisa meile eales, sest lasteaiamaks kahe lapse pealt koos söögirahaga on juba ligi 120 eurot kuus, pluss 2 korda kõik muud lisakulud.
Ma ei saaks kindlasti kolmandt last, sest mul ei ole nii pea loota tööle saamist, sest mul on väikesed lapsed. Peale esimese lapse saamist saadud töökohast lasti mind lahti, kui ma oma närvilisusega rasedana (siis veel ei teadnud, et olen rase, sain alles nädal aega hiljem teada) ei pidanud ettekandja tööl vastu. Eelmise töö sain ka ainult seetõttu, et mul olid tutvused sees, pea mitte keegi ei taha võtta tööle noort kahe lapse ema. Ma ei tea kuidas me edasipidi hakkama saame, SMS-laen on ainult kummi venitamine.
Ei ole nagu enam millestki loobuda ka. Perele jääb elamiseks peale maksude maksmist 300 eurot kätte, sealt tuleb osta rohud, hügieeni tarbed, mähkmed, toit (sööme enamjaolt hakkliha ja viinereid ning makarone, ei oska nagu midagi paremat soodsamalt vaaritada ning väga elava ühe-aastase lapse kõrvalt ei jagu aega ka eriti uurimustöid teha soodsama menüü koostamiseks, mida on ilma oma aeda omamata pea võimatu teha). Iga kuu lõpus oleme isegi siiani elanud palgapäevast palgapäevani, nüüd väheneb meie sissetulek 200 euro võrra! Ei ole isegi autot, mida maha müüa või soodsamat korterit otsida, kuna elame minu ema ühetoalises korteris koos minu emaga, kes maksab pangalaenu ja elektriarvet oma 350-eurosest hooldaja palgast pluss käib ta veel õhtuti koristamas, et natukenegi söögiraha talle jääks.
Ja siis loen toredat uudist, et tõstetakse laste toetusi ainult neile peredele alates esimesest ja teisest lapsest, kes elavad allpool vaesuespiiri, tänu lapsetoetusele on meie pere palk natukene üle selle, kuid sellest ei piisa ammugi, et ära elada elamisväärselt.
Ma tõesti ei soovinud lapsi enne, kui kõrgharidus käes ja kindel töökoht, aga saatus andis nad mulle, nüüd tundub, et ise tuleb hambad varna riputada (kui neid veel alles on, sest hambad lagunevad ja et hambaarstile minna ei ole raha), et oma lastele pakkuda natukenegi elamisväärset elu, paremat kui minul oli lapsena, kus ei saanud ma enamikel koolieksursioonidel käia ja riideid õmbes ema ning isa ei maksnud tilkagi elatist, sest puudus sissetulek (oli mustalt tööl). Ema sai palka 4000 krooni kuus, millest maksis üüri ja kui meil ei oleks olnud siis almusena saadud aeda, kus toitu kasvatada, ei oleks mind enam eluski. Mul vedas, et ema vastu pidas, kuigi teda ei olnud tänu tööl rabamisele absoluutselt minu jaoks olemas. Kardan, et meie peres juba läheb samamoodi.
Riigis muutuks siis alles kõik, kui oleks suurem lastetoetus kõigile olenemata laste arvust peres, mõned on vaesemad juba seetõttu, et lapsi on peres ainult üks, rääkimata, mis karuteene teevad endale need inimesed, kes suurema lapsetoetuse nimel lapsi aina juurde teevad! Tuleks ka kaotada lapsevanema omaosalus lasteaiamaksus, kehtestada kooli ekskursioonide toetus, langetada käibemaksu lasteriietele ja ravimitele, jne. Nii palju asju oleks võimalik teha, et saaks õnnelikumad lapsevanemad ja lapsed. Kõik inimesed ei saa taotleda toimetulekutoetust, kuigi neil oleks seda kõige rohkem vaja ning tobedus on ka see kuidas tikutulega uuritakse ja puuritakse, kas ja kuidas sa kõlbad seda imepisikest toetust saama! Lasteaiamaksust vabastamine on täpselt samasugune ooper!
Nii et palun kallid riigimehed, te olete elav tõestus, et Eesti Vabariigi valitsus ei hooli sündivusest Eestis ja absoluutselt oma kodanikest. Juba on uuringud tõestanud, et ainuke, millest teie hoolite, on välisinvesteeringud ja küll te pärast nutate, kui ei ole enam inimesi siin haledas nn riigis, kes makse maksavad!
