Täna võis nii mõnestki ajalehest lugeda presidendiproua uuest plaanist. Evelin Ilves läheb kooli tagasi. Õigemini seda lõpetama. Miks aga lugejad selle uudise peale nii pahased on, sellest ma aru ei saa.

Tõsi, kui inimesel ikka ei ole millekski kutsumust, siis ega sealt head nahka ei tule. Selles on arvajatel õigus. Pole minagi selle proua fänn. Usk tema tegevustesse, õigemini nende lõpule viimisse, puudub aga täielikult. Ometi olen arvamusel, et residentuuri läbimine ehk siis maakeeli mingi kindel eriarstiõpe proual mööda külgi maha ei jookse. Vaevalt, et temast seepärast arst saaks. Pole ju temast saanud ka kokka, sportlast ega pedagoogi.

Kolme kuuga eriarstiks õppida on vähemalt patsientide jaoks pehmelt öeldes halvav! Heaks eeskujuks ehk ärgitajaks oleks ta aga küll - neile, kes seni end liiga vanaks, liiga ajale jalgu jäänuks peavad. Ja arste on meil ju ometi vaja, kohe väga.

Kahjuks kahtlen ma ka selles, kas need uued tulijad korvaks vajaduse? Kas nad jäävad, et ravida või lahkuvad peagi samadel põhjustel kui eelmised? Aga nende põhjuste kõrvaldamine pole tõesti proua Evelini teha. Säutsugu palju tahab, hammas peale ei hakka. Las siis õpib, jääb vähem aega õpetamiseks! Ja kes teab? Imesid ju juhtub!

Kui miskit muud ei saa, ehk siis saab temast järjekordne "imearst".