Vaatan koolide toitulustusfirmade menüükirjeldusi ja näen seal tavaliste keskmiste normaalsete toitude menüüd. Enamasti mitte midagi erilist - Jamie Olivier kergitaks kulmu - aga ka mitte midagi väga kehva. Omal ajal sõime me kodudes kõik selliseid sööke ja hea isuga sõime. Ketšupist, mida nüüdsel ajal koolitoidu juurde heldesti jagatakse, ei näinud undki, sageli pidime leppima piimasuppidega. Liha osakaal menüüs on päris mõistlik. Hea, et on erinevaid salativalikuid. Milles asi, lapsed?

Lapsevanemad on oma lapsukeste piinades aga sageli just nimelt ise süüdi, tänapäeval ju tihti ei viitsita enam teha normaalset kodutoitu, vaid hüpatakse pärast tööd meelsamini burgeriputkast läbi. Või siis puistavad lapsevanemad tihti ise kodus meeleldi lastele poest ostetud eelküpsetatud ja mikrolaineahjus soojaks lastud friikad ja viinerid taldrikule. Mugav ju!

Teine, aga olulisse vähemusse jääv hulk lapsevanemaid on muidugi need, kes vaaritavad lastele head-paremat-kasulikumat ja pingutavad järjest uuemaid ja huvitavamaid menüüsid nuputada. Nende puhul on laste nõudlikkus toidu suhtes mõnevõrra isegi mõistetav. Aga kallid lapsevanemad, kui te lahendate asja nii, et annate lapsele rohkelt taskuraha, siis te võite kindel olla - ta ei osta koolipuhvetist porgandit, ikka krõbeda saiakese või paki kartulikrõpse! Need aga loomulikult ajavad lapsel normaalse söögiisu ära, stimuleerides maitsemeelt üle igasuguse loomuliku määra, misjärel tundubki normaalne toit maitsetuna.

Kontroll koolitoidu kvaliteedi üle on meil küllaltki hea. Pole põhjustki kahtlustada, et see oleks valdavalt vilets. Probleem on, nagu laste puhul enamasti, just nimelt lapsevanemates. Ärge andke lastele nii mõttetult palju taskuraha ja hoolitsege selle eest, et nad kodus ka vahel putru, ühepajatoitu ja suppi saaksid, siis ei pirtsutata ka koolitoiduga.